Kuidas selgitada tänasele teismelisele, milline oli internet 20 aastat tagasi? Kas oli põnevam? Kui palju oli jama? Kui palju huvitavaid saite? Mõtlesin, et peaks kogemuse kirja panema ja ära talletama. Sestap teen e-turistina lühikese ekskursiooni toonasesse internetti, et anda aimu, kas oli ilusam ja parem või oli hullem ja igavam. Loodan pakkuda äratundmisrõõmu kaasaegsetele ning avastamisrõõmu noorematele. Internet on arenenud kiiresti, kuid põhiline kasutajakogemus on jäänud samaks.
Selleks, et saada toonane tunnetus kätte, võtsin ette web.archive.org-i ning hakkasin kammima toonaseid veebisaite, et aru saada, mis tunne oli kui modem sissehelistamise (internetti helistati, muide) lõpetas ning ajutine ühendus, mis täna on püsiühendusena normaalne osa elust, normaalsus, oli loodud. Põhiline vahe, mis 20aasta mul kogemusega on tekkinud on ühenduse kiirus ning meediatarbimise teisenemine. Rohkem pilti, videot, interaktiivset sisu.
Kindlasti oli internet toona aeglasem (minu kodus oli ühendus 56 kbit/s, ässadel Atlas 256 kbit/s püsiühendus), palju kohmakam ning vähem värviline. Kindlasti vähem oli infomulle ning propagandat, vähem võikaid uudiseid. See-eest arvuti- ja internetikasutamises iseenesest pole ju palju muutunud, me kasutajatena tarbime internetti samamoodi nagu 20 aastat tagasi – avame brauseri, külastame veebisaiti ning teeme mõne toimingu. Täidame vormi, logime kuhugi sisse, chatime ja uue võimalusena peame rohkem videokõnesid, külastame ja loeme uudiseid ning vaatame videosid, mida toona oli vähem, kuid levisid filmidena ning kuulame voogteenusest muusikat. Klikime reklaamidel ja vaatame sisuturundust, mida toona selle nime all ei olnud. Küll aga on kolinud vahepealse ajaga internetikasutamine telefoni, tahvlisse ja kella, häälassistenti ning juurde on tulnud äpid, lisandunud on liitreaalsus ning mängud on muutunud atraktiivsemaks, otsimootorid täpsemaks ning suurte keelemudelitega “inimkeelt mõistvaks”. Videokõned, mis toona tegid esimesi samme, on nüüdseks normaalsus, voogesitus on asendanud muusikapiraatluse (igal poisil oli oma mp3-kogu, CD-sid oli kohustuslik piraatida), operatsioonisüsteemid on loomulik osa arvutist, mille eest ei tule eraldi maksta ning filmid tulevad vooteenusest. Teadmised on tasuta, ole ainult asine, loe ning uuri, kui tahtmist ja viitsimist on. Programmeerimine, mis toona oli väikese seltskonna oskus, on oluliselt levinum.
Meelelahutus
Kui ma lõpuks internetiühenduse loodud sain, alustasin tavaliselt internetikataloogist. Toona kõige algus oli neti.ee, Google alles tõusis. Neti.ee oli tehtud mul brauseri avaleheks ning koduks, kataloogist sai edasi nii meediasse, ministeeriumisse kui ka meelelahutusse. Neti.ee-sse said oma saidi lisada ning siis olid kuulus, sest terve Eesti nägi su saiti. Küll aga oli neti.ee üsna igav ning ei arenenud aja jooksul palju edasi.
Et aga noore inimese elu on huvitav ning otsib uusi sõpru ja tuttavaid ning kindlasti vastassoo esindajaid, tuli esimese asjana minna ja vaadata, kes saadaval on, kas keegi on mõne uue foto üles pannud (sama motivatsioon toimib aastaid teenustes), oli Andrei Korobeinik mõelnud rate.ee, mis mingi ime läbi tänaseni toimib. Lisaks rate.ee-le oli võimalik külastada everyday.com-i, mis pakkus uudiseid, jututuba ning e-mailiteenust. Kahjuks ma oma toonase nime alt enam kontot üles ei leidnud, seda polnud indekseeritud ning pidin leppima avalehega.
Piltide vaatamisest isu täis? Ning, kui uusi tuttavaid oli leida vaja, siis olid olemas jututoad ok.ee, hot.ee ning suurematele inimestele Armastusesaal. Jututuba oli huvitav, sealt võis leida uusi tuttavaid, sõpru ning tean mõnd abielupaarigi, kes on kohtunud jututoas. Seega, igati kasulikud kohad. Küll aga hot.ee-l oli veel üks suur eelis, seal oli e-mailiteenus ning tasuta veebiserveriruum, kokku 10Mb, mis ei olnud teab-mis suur, kuid asja ajas ära. Küll aga igal endast lugupidavalt internetikutil pidi olema koduleht ning midagi soovitavalt teistele õpetamas/jagamas ja vähemasti ütlemas: “Näete, siin ma olen, internetikodanik!” Selleks, et aga suhelda personaalselt, oli msn.com Messenger ning veebisait.
Kaua sa aga meilis või chatis ikka istud ning jututoas plähmerdad? Selleks, et igal korralikul kutil oma KaZaa teenus, millega tõmmata uusimaid filme, muusikat ning mänge – enamasti piraaditud ning otsida download.com-st uusi ja ägedaid programme, millega midagi huvitavat teha, muusikat luua, mängida, mõnd utiliiti kasutada või niisama arvutit lõhkuda. Või winamp.com-st uut meediamängijat endale laadida.
Siit samm edasi oli programmeerimise õppimine. Skriptimiskeel PHP tegi oma esimesi samme ning asendamatud programmeerimise iseõppimisel olid lehed php.center.ee ning php.ee. Esimesse sai lisada oma skripte ning alla laadida teiste tehtud skripte ning nende pealt õppida. Enamasti olid skriptid tükikesed veebisaidist: küsitlus, foorum, külalisteraamat, veebisait või sarnane.
Viimaste lehtede praktilise rakenduse leidsin oma gümnaasiumi, Abja Gümnaasiumi veebilehe abjag.vil.ee loomises, mille puhul vaatasin kadedusega mõni aasta vanemaid arvutigurusid Suure-Jaani gümnaasiumis sjg.edu.ee, kes olid suutunud luua oma intranetigi.
Oluline osa elust oli ka mobiiltelefonil, minu esimene oli Ericsson 328, sellele järgnes kultustelefon Nokia 3210. Rikkamad ostsid telefoni EMTst emt.ee, neil, kel niipalju raha ei olnud, said sooduspakkumise Radiolinjast radiolinja.ee või Q-GSMist.
18-aastasel on vaja ka õppida, veel gümnaasium lõpetada ja seejärel edasi õppida. Õppimisel, küll pisut noorematele aitas kõvasti miksike.ee, kus leidus häid teste ning õppematerjale. Edasiõppimiseks oli 18aastase jaoks olemas esialgu kaks kooli Tartu Ülikool ut.ee ning ttu.ee. Esimese puhul peab ütlema, et toona 20 aasta tagune veebileht on oluliselt selgema struktuuri ja arusaadavama sisuga kui hetkel. Püüa midagi Tartu Ülikooli veebist üles leida? Jääd hätta.
Tõmban siinkohal otsad kokku ja jätan reisimise ja avastamise ka lugejatele. 20 aasta tagune internet on põnev ning ilmselt pakub tulevikus ainest ka ajaloolastele. Ajareisi lõpetuseks soovitan minna ja avastada web.archive.org-i või meie enda kodumaist veebiarhiiv.digar.ee-d, internetti on talletatud kuhjaga ning üsna põnev kogemus on käia ja avastada, milliseid veebisaite on olnud olemas. Kõige lihtsam on alustada neti.ee-st veebiarhiivis ning sealt klikkida edasi kategooriate alt. Võibolla annab see aimu, milline oli internet 20 aastat tagasi ning milline on see tänapäeval. Paljusid veebisaite küll kahjuks enam üles ei leia, ent siiski on olemas mälu ja kogemus.
Kunnar Kukk 