Kas avalik kord Eestis on paranenud?

Featured

Politsei- ja Piirivalveametil on avalikult kasutatavad andmekogud, mis on leitavad nii opendata.riik.ee lehel kui ka PPA enda kodulehel “Avaandmed” osas. Kaks minu jaoks kõige huvitavamat andmekogu on avalikku korda puudutavad ning varavastased süüteod, millest esimest ma otsustasin pisut torkida.

“Avaliku korra vastased ja avalikus kohas toime pandud süüteod” andmekogu sisaldab andmeid, mis puudutavad kõigi inimeste turvalisust näiteks tänavatel, poodides, ööklubides ja bussijaamas toime pandud kuri-ja väärtegusid. Võtsin selle ette seetõttu, et vaadata, kuidas on turvalisus ajas muutunud – kas rikkumisi on avalikes kohtades vähem või rohkem, millest rikkumised sõltuvad ja kas on perioode ja piirkondi, kus rikkumisi on rohkem.

Rikkumiste üldstatistika

Kokku on registreeritud rikkumisi 5a jooksul 55743, keskmiselt ühes päevas 30.52 väär- või kuritegu, mida ma edaspidi nimetan rikkumisteks.  

Screenshot 2018-12-21 at 12.36.48

Positiivne on näha, et rikkumiste üldarv on langustrendis ning number on langenud aasta-aastalt. Siia kõrvale olgu öeldud, et andmetest tuleb samas välja, et näiteks kehaliste väärkohtlemiste puhul on see number kasvutrendis.

Rikkumised ööpäeva peale jaotatuna on näha paar huvitavat, ja samas selgitatavat, trendi.

Screenshot 2018-12-21 at 12.40.09

Summeerituna on ööpäeva lõikes on näha, kuidas rikkumiste arv on madalaim. Kui sama graafik joonistada välja päevade ja tundide lõikes, avaneb teine huvitav pilt.

Screenshot 2018-12-21 at 12.41.00

Siit graafikult on näha, et päevade lõikes on rikkumiste rütm sama. Erandina laupäeviti ja pühapäeviti on öösel ja varahommiku avaliku korral rikkumisi rohkem, reedel ja laupäeval õhtutundidel alates kella 20-st. Kui seda graafikut veidi üldistada, siis joonistub välja rikkumistest tundide kaupa üsna ilus sinusoid. Selle järgi võib oletada, kuidas politsei oma patrullide ressurssi saab planeerida ning samuti asukohti võrreldes, kus on patrulle rohkem vaja ja kus vähem.

Screenshot 2018-12-21 at 12.42.20

5 aasta keskmine igas päevas on 30.52 rikkumist päevas, trend, nagu ka rikkumiste arv on õnneks kahanev. Graafikult paistab silma 1.10.2015, seda lähemalt uurides on Lasnamäel toimunud 71 vargusjuhtumit avalikes kohtades, järgmiste päevade uudistest ja politsei teadetest ei õnnestunud mul sellele numbrile lisainfot saada.

Rikkumisi pimedal ajal on pisut rohkem kui valgel ajal, info (kellaaeg puudub)

Screenshot 2018-12-21 at 12.46.33

Siit on näha, kuidas valge aja suurenedes suvel suureneb ka rikkumiste arv valgel ajal ja vastupidi. Ehkki järeldust siit teha ei saa, et ühel või teisel ajal rikkumiste arv on suurem, avaliku korra rikkumisi on 7% erinevevusage võrdselt nii valgel kui pimedal ajal, mida iseloomustab järgmine graafik.

Screenshot 2018-12-21 at 12.47.22

Juhtumid tulirelvaga

2013-2017 on registreeritud avalikus kohas 37 juhtumit tulirelvaga. Õnneks neid ei ole üldstatistikas palju. 

Koht Juhtum
Ahtme linnaosa 1
Haabersti linnaosa 2
Haapsalu linn 1
Järve linnaosa 1
Jõhvi linn 2
Kastli küla 1
Kesklinna linnaosa 5
Kose alevik 1
Kristiine linnaosa 1
Lasnamäe linnaosa 4
Narva linn 2
Pärnu linn 3
Põhja-Tallinna linnaosa 3
Saue linn 1
Tamsalu linn 1
Tartu linn 3
Vaiatu küla 1
Valga linn 2
Viljandi linn 2
Grand Total 37

 

Vargused

Kokku oli perioodil vargusi toimunud 25560. Nagu graafikult näha, liiguvad vargused avalikes kohtades ka kahanemistrendis.

Screenshot 2018-12-21 at 13.03.42

Järgmises tabelis on TOP 30 asulat, kus on 5a jooksul absoluutarvuna vargusi kõige enam toimunud.

Screenshot 2018-12-21 at 13.05.16

Tabelist on näha, et nagu ka üldstatistikast, siis vargused on kahanevas trendis, huvitavaim siin tabelis on 5500 elanikuga Haabneeme, kus on vargusi registreeritud 5a jooksul samavõrd Tartu linnaga, kuigi trend on langev. Väiksematest asulatest on Maardus vargusi rohkelt.

Kehalised väärkohtlemised

Ilm on hukas, ilm on hukas,
hirm käis ringi igas metsatukas.
Sain tappa Tapal, mind peksti Pukas,
kuid ühtki senti mul polnud sukas.

Nii alustab Justament oma lugu “Ilm on hukas”. Aeg on aga Justamendi loo valmimisest kõvasti edasi läinud ja kui Toomas Lunge võiski saada silma siniseks paarkümmend aastat tagasi ning ängi laulu sisse valas, siis otsides täna “kehalise väärkohtlemise” kohta andmeid Pukas ja Tapal vaatlusaluse viie aasta jooksul, on vastuseks null. Ei ole andmeid, et keegi oleks Pukas peksa või Tapal tappa saanud. Või kui on, siis nii, et politsei pole pidanud sekkuma.

Küll aga kokku on Eestis kehalisi väärkohtlemisi viie aasta jooksul 1976 (koos konfliktidega 2105)  ja kui keegi kõlava nimega pealinna tiitlit tahab saada, siis pretendeerivad sellele Tartu (339) ja Tallinna kesklinn (338), ehkki kesklinna trend on kasvul, Tartus hakkas langema 2017. aastal. Huvitavaid kontraste võib andmetest veel leida. Pärnus on 5 aasta jooksul toimunud 146 kehalist väärkohtlemist, Haapsalus 9, vahe on 15-kordne. Haapsalu rahvas on rahulikum? Ka Kuressaares ja Viljandis on arvud vastavalt 35 ja 33.  

Ja asulates toimunud kehalised väärkohtlemised tabelina, kus on toodud ära aastate kaupa. Kust on näha, et kõige negatiivsem muutus on Kesklinnas, kus kehaliste väärkohtlemiste arv on tõusnud 18-lt(2013) 173ni 2017. aastal.

Screenshot 2018-12-21 at 13.06.52

Siit on näha üks murettekitav trend, võrreldes 2013. aastaga on 2017. aastaks tipus olevates kohtades mitmekordistunud.

2013 2014 2015 2016 2017
171 167 333 696 738
Tabel. Kehalised väärkohtlemised ja konfliktid aasta kaupa.

Kõige enam toimub kehalisi väärkohtlemisi tänavatel või väljakutel, samuti ööklubides, söögikohtades. Alljärgnev on väljavõte kohtadest, siin on esitatud ka topeltkirjeid, kuna andmebaasis on näiteks tänav-väljak ning avalik-koht, tänav-väljak loetud eraldi kategooriatena. Tendentse siiski näitab.

 

Koht Arv
AVALIK_KOHT,TANAV_VALJAK 469
TANAV_VALJAK 356
AVALIK_KOHT 104
OOKLUBI_DISKOTEEK 94
AVALIK_KOHT,SOOGIKOHT 78
OPPEASUTUS_SELLE_TERRITOORIUM 72
SOOGIKOHT 57
AVALIK_KOHT,OOKLUBI_DISKOTEEK 49
AVALIK_KOHT,KAUPLUS 32
OUEALA_LAHTINE_HOOV 31
KAUPLUS 30
PARKLA 28
MUU KOHT 28
AVALIK_KOHT,PARK 27
AVALIK_KOHT,OUEALA_LAHTINE_HOOV 26
AVALIK_KOHT,PARKLA 25
PARK 24
AVALIK_KOHT,UHISSOIDUK 23
TREPIKODA_KORIDOR 22
TANKLA 15
BUSSIJAAM_BUSSITERMINAAL 15

 

PIME PUUDUB VALGE
1153 144 679
Tabel. Kehalised väärkohtlemised pimedas või valgel ajal.

Röövimine

Kokku on 5 aasta jooksul röövimisi avalikes kohtades 539, see number on 5 korda kahanenud aastaks 2017.

Screenshot 2018-12-21 at 13.09.02

Vandalism

Juhtumeid on 5a jooksul registeeritud 3966. Võrreldes 2013. aastaga on 2017. aasta lõpuks vandalismi tegude arv kasvanud.

Screenshot 2018-12-21 at 13.09.38

Screenshot 2018-12-21 at 13.10.33

Screenshot 2018-12-21 at 13.11.08

Millised mõtted minus tekkisid töö käigus

  • Rikkumiste arv on ajas vähenenud, avalikku korda rikutakse vähem aasta-aastalt 2013-2017 vahemikus ja võib öelda, et elu on turvalisemaks läinud ja avalik kord on paranenud vaadeldud ajas. On kohad, kus rikkumisi on rohkem. Kuid seal, kus on palju inimesi koos, on ka rikkumisi rohkem (ilmselge, dr Watson).
  • Häiriv on (mis ei ole kindlasti PPA kapsaaeda visatud), et kehaliste väärkohtlemiste arv ja vandalism vaadeldud perioodil on kasvanud, esimest eriti Tallinna kesklinnas, huvitav oleks näha ka 2018. aasta võrdlusandmeid. Teisisõnu, tänaval võib peksa saada suurema tõenäosusega. Enim on kehalisi väärkohtlemisi tänavatel, ööklubides, ja ka õppeasutuste territooriumil.  
  • PPA-l on analüüsibüroo, mis võiks täiesti avalikult lisaks andmetele välja anda ka raporteid avalikust korrast. See on üldhuvitav teema.
  • Avaliku korda tagavate meetmena võiks PPA investeerida näiteks kaameratesse probleemsetes kohtades linnades. Andmed on olemas. See on eraldi teema, kuidas õiguslikult tagada inimeste õigused. Ehkki koht on antud selles andmestikus linnas 500x500m ruuduna, siis PPA-l on tõenäoliselt täpsem asukohainfo.

Kuidas valmis

Advertisements

Perekond Kuke kaks aastat Pärnus

Kaks aastat tagasi lumisel novembrikuu päeval parkisime oma päevinäinud halli kolmanda seeria BMW ühele Pärnu Aisa tänava kortermaja õuele. Maja oli üsna uus, selle esimese korruse korterist 6 pidi saama meie ajutine katusealune kuni suveni, mil omanik tuleb Pärnusse supelsaksaks. Minul ja Aigil puudus tol hetkel adekvaatne ettekujutus, mida tähendab töötamine kaugelt, ehkki nädalase tööotsa olime Pärnust mõni kuu tagasi teinud ning ka viiekuune Kaarel ja viiene Kirsi pidid loobuma seni tuttavatest radadest, mängumaadest ja sõpradest Tallinnas. Oli küll õrn aimdus, aga tegelikkusest oli see kaugel. Meie plaan oli nii kiiresti kui võimalik alustada kingituseks saadud vanatädi majaosa renoveerimisega ning kolida randa.

Kuni tänaseni püüan ma ammendavalt sõnastada seda ajendit, mis pani meid Tallinnast – töökohtade keskpunktist ning Eesti elu arterist – ära liikuma, vaatasid ju ka osad sõbrad meid pisut kõõriti – siis täit selgust ja sõna ei ole ma selle liikumise ajendiks leidnud. Minu tänase tööandja, Topia andmetest võib leida kinnitust, et pole võimalik valida seda ühest, kõige enam eelistatud elupaika maailmas. Isesuguste ja erinevate väärtushinnangute ja vajadustega inimeste jaoks on olulised erinevad väärtused, kellele turvalisus, kellele looduskeskkond, kellele kinnisvarahinnad, kellele transpordi ja töökoha ligipääsetavus. Sellest tulenevalt on ka erinevate inimeste eelistatud linnad/elukohad erinevad. Kui ma aga peaks kolm põhjendust Pärnu kasuks tooma, siis paneksin kaardid:

  • Tallinna liigsele kokkusurutusele (Eesti kontekstis) ja ajale, mis kulub transpordile
  • Pärnu rahulikum kasvukeskkond lastele ning ei saa ka üle ega ümber (teatava üldistusena), et:
  • Pärnu kesklinna lähedane elatav maja krundiga maksab kolmetoalise korteri hinna Nõmmel
  • Pärnu on Mulgimaale (minu juurtele) lähemal kui Tallinn

Ja ehk lisandub nimekirja tuleviku ja Tartuga võrreldes ka võimalus, et

Rail Balticu tulekuga muutuks sõit kahe linna vahel ajalises mõõtkavas võrreldavaks reisiga Viimsi poolsaare tipust Balti jaama.

Maailma konteksti vaadates, asetub Pärnu 2030. aastaks ehk tekkivale kaubateele Aasiast Euroopasse, mille eelduseks on arktilise Põhja-Jäämere jääst vabanemine, Norras Kirkenesis Barentsi kaubasadama väljaehitamine, tunneli loomine Helsinki-Tallinna vahele ja Rail Baltic, mis Aasiast transporditava kauba toob Euroopa südamesse. 2018. aasta alguses ettevõtte Sor-Varanger Utvikling avaldatud dokumendis “An Arctic Railway Vision” nähakse ette lisaks 2026. aastal avatavale Rail Balticule aastaks 2030 avatavat kiirraudteed Norra kirdeosast Helsingisse, mille eesmärk on haarata endale 10% Euroopasse tulevatest Hiina, Taiwani, Lõuna-Korea ja Jaapani suunalistest konteinerveostest ehk 550 000 konteinerit igal aastal, mis jõuaksid Helsingi kaudu nii Kesk-Euroopasse kui ka Sankt-Peterburgi, esimesel juhul läbiksid Balti riike.

***

Ja siis on veel Pärnu ja ümbruskonna rannad.

***

Olles lapsepõlves veetnud suvesid Pärnus vanatädi juures, on mul oma ettekujutus, millele proovisin aegajalt Pärnus sõpru külastades kinnitust saada.

Enam ei ole alles kohvik Kasekest Supeluse tänaval ning äratuntava häälega ZILi kollasesse paaki ehitatud kaljaautomaate, mis suvistel Pärnu tänavatel ENSV viimaste hingetõmmete ajal ringi vurasid ning kolmeliitrisse purki leivajooki viie rubla eest niristasid. Mida oli hea lürpida, aga ka hiljem vanatädi kemmergu vahet joosta. See-eest on endiselt rand, mudaravilast on saanud spaa, kesklinnas müüakse pontšikuid, Sindi Vovka küsib endiselt raha bussijaamas, palju on kohvikuid ja uusi kauplusi ning linn on väga hästi rattaga läbitav.

Endiselt on alles rannapiirkonna kärarikkus suvisel ajal ning veidrad lõbusad supelsaksad ja muidu uitajad, kes suvise vabaduse laineharjal lubavad endale Pärnus seikluse või joogi rohkem kui kodus ning lapsed, kes jäätisemüügiga rannas jalgrattaraha koguvad.  

Olen sisimas kogu aeg üritanud ellu tuua selgust ja puhtust. Müravaba keskkonda ja vaikust. Vajan sisimas pisut rohkem privaatsust, teisalt ei tahtnud ma ka loobuda kolimise hetkel heast tööst Proeksperdis tooteomanikuna ning arvasin, et on ka mõistlik, kui vajalikud teenused ei ole kaugel ja kättesaamatud. Proeksperdis õnnestus mul veenda juhtkonda avama Pärnus harukontorit ning otsima arendajaid, kes tahaksid siit tööd teha. Läks hästi.

***

Pärnus on mitu hoovust ja linnaosa ning ajastut ja kihti. Meie pere Ülejõe koduni juhatanud kinnisvaramaakleri büroo turuülevaade nendib, et kohalikul rahval randa eramajadesse on asja vähe, sest tengelpung on väike. Rannaäärsed eramud on peamiselt väljastpoolt tulijate privileeg. Rannas elamise väljaminek on suurem kui Kalamajas. Kontrastina Rääma aedlinnakus või Ülejõel võib aga kohata nii õllesõpru kui ka August Jakobsoni “Vaeste ja patuste alevigi” hõng on kusagil õhus heljumas. Ning siis on kesklinn, Mai, Raeküla, Vana-Pärnu, Sauga, nüüd veel Tammistegi. Pärnus on koolis käinud Konstantin Päts, siin on elanud Friedrich Martens, Pärnu Postimees Johan Woldemar Jannsen ning saati, Pärnus on välja kuulutatud Eesti Vabariik.

***

Vanatädi maja renoveerimisest ei tulnud suurt midagi välja. Olime jagelenud muinsuskaitseametnikuga aasta, et nõuetele vastata, vaielnud kaasomanikuga ning pangalaen ja ehitajagi olid välja valitud, ent kogu komplekti ja teadmist, et elame ühes majas nii muinsuskaitseametiga, kes dirigeeris, milliseid aknaliiste tohib kasutada, kui palju põrandast üles võtta ja millist värvi kasutada kui ka kaasomanikuga arvesse võttes ei tekitanud see meis rahulolutunnet. Irooniaga ütlen, et ootan seda inimnäolist muinsuskaitseametit kohe huviga. Seda kokteili kokku segades jäi hinge kripeldus – ei ole päris oma ja ei saa ise otsustada – otsustasime, et hingerahu saavutamine on olulisem – müüme ja ostame päris oma elamise.

See oli kokkuvõttes hea otsus.

***

Pärnu linnarahval on ka omad veidrused, millega tuleb harjuda. Oleme olnud kimpus, et ürituste Répondez S’il Vous Plaît’le ei vastata. Pärnu talverehvide järgne liiklus ja soojad ilmad on omaette skeene ning üsna tihti räägitakse Pärnus ja mulle tundub, et ka keskendutakse rahale, millele viitab ka see, pisut pettunud alatooniga lugu. Igasuvise jämmari, Weekendi ajal liigub linnas ringi tavapärasest rohkem pohmellis sinikaelrullnokki, samas kohalikku elu kajastab (viimasel ajal küll lahjemas kastmes) tuntud Rääma eluülikoolivilistlane ja liider Vello42. Siin on õnneks palju erinevale maitsele kultuuriüritusi ja siis veel Augustiunetus – olime sel suvel lummatud. Loodetavasti tegijatel jätkub jaksu seda festivali edasi teha.

Samas, inimesed on sõbralikud ning suhtlemisaltid, ilmselt tänu turismikogemusele. Võõrastega on võimalik jutule saada ning ka siinne kultuurielu on vilgas. Oleme käinud nii Uue Kunsti Muuseumis kui avastanud Pernova Loodusmaja, külastanud erinevaid üritusi ning loomulikult Lottemaad. Olen töötamas ja rääkimas käinud Forwardspace’s ja Pärnus on suurepärane raamatukogu. Häbi, mida tuleb tunnistada, et Endlasse veel jõudnud ei ole. Noorem veel teistega magama ei jää.

Randadest oleme jõudnud enamasti Valgeranda, seal on vähem inimesi ja kodust ei asu see kaugel.

***

Lapsed on kohanenud Pärnu eluga üllatavalt hästi. Kirsi pidi vahetama Pärnu aja jooksul kaks korda lasteaeda, kuid elas üle, alguses kohanemisega oli tegu ka sellega, et uusi sõpru kohe ei olnud. Õnneks on meil toredad naabrid ning sai naabritüdrukuga ja teiste üleaedsetega samasse rühma. Kirsi on hakkaja ja leiab kiiresti kontakti. Samad lasteaiaõpetajad said ka Kaarlile ning üks käib sellest aastast rõõmuga nüüd Ülejõe põhikoolis, teine Kadri lasteaias. Oleme käinud tantsimas ning ujumas, tütar on tagunud suvel kooli juures jalgpalli, osalenud Black & Brownie tantsulaagris ning müünud naabritüdrukuga aia ääres marju. 1. septembril on Pipi Pikksukk visanud Kirsi üle õla kooli aktusel. Ainult, et korterieluga harjunud pere lemmik, kass Suusi, jäi aasta tagasi auto alla …

See-eest väärtus, mida annab oma aia õun, maasikas või tikrimari, isiklik liivakast või kiik, seda ei ole võimalik arvudes edasi anda.

Kodukoha pagar Leivakas, kes teab klienti nimepidi, pakub uskumatult head lihaleiba ning on teinud firmaürituseks suurepärase võileivatordi.

***

IT-alane tööturg on Pärnus veel toores. On harukontoritega tarkvaraarendajad Proekspert, on BrightSpark, Fujitsu avas oma kasutajatoekeskuse ning siis on tükk tühja maad. Elisa on öelnud, et võimaldab kaugtööd, Swedbank võimaldab kaugtööd, et ma kellelegi liiga ei tee, siis siin on üsna kasulik nimekiri. Kaugtöö võimaldamine vajab kultuurimuutust ettevõttes kui ka kaugtöö tegija avatust uue mõtteviisi ja uute töömeetodite suhtes, juhi usaldust. Head eneseväljendusoskust ja kommunikatsioonioskust töötegijalt nii sõnas, kirjas kui pildis, distsipliini ja iseseisvust. Olen selle loo kirjutamise hetkel kaugtööd teinud 2 aastat ning üsna palju õppinud, tööharjumused on muutunud ning võin täna öelda, et töötan oluliselt teistmoodi, kui töötasin kontoris alaliselt kohal olles.

***

Cleveron on leidnud Viljandi, ilmselt mõjutab see lähiajal ka kohalikku IT-õpet, Pärnus on üsna palju ka tööstusettevõtteid. Samas Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž on üsna tugevalt siiski turismile ja teenustele fokusseerinud. Minu vaimusilmas see ei peaks nii olema, võiks olla ka tehnoloogiaalast kõrgharidust.

***

Pärnus on palju häid kohvikuid ja kõrghooaja väliselt võib väga hea kvaliteediga lõuna saada 4-5 euroga kesklinnas, natuke äärelinna poole isegi alla 4 euro, õhtusöökidest ma ei räägigi. Minu lemmikuteks on kujunenud Mahedik – väga head toidud ja mitmekesine valik, Jahisadama restoran – juba vaate ja lõunapakkumiste pärast olen käinud ning seal on parim lastenurk Pärnus, Aara kohvik – kui on vaja koduseid toite ja kuu lõpp paistab, Supelsaksad – kui on vaja head kogemust. Kui Pärnust välja sõita, siis Sindis on tore kohvik Julius, kus on samuti suurepärased grillkotletid. Restoranidest olen mitmel korral külastanud Nooti. Pärnul on turismihooaja pikendamiseks oma kohvikutenädal.

Kui suvi on läbi, siis Pärnus tasub ringi vaadata spaades. Siin on Estonia Resort, Hedon, Tervis, Viiking. Me oleme perega kõige rohkem käinud Viikingus, kuna seal on lastele kõige mõnusamad tingimused, samuti saunad.

Oleme käinud avastamas ka Tolkuse raba ning Jõulumäge. Raeküla terviserajal ja Nurmenuku talus, Rae järve ääres.

Koht, mida ma tahan lähiajal koos puitmaterjaliga külastada on Ülejõe põhikooli juurde tehtud töökoda Ülejõe Makerspace, mida saavad kasutada ka lapsevanemad. Teen mõne pingi või midagi huvitavat alustuseks.

***

Sõidan kord nädalas ka Tallinnasse ning olen tee peal püüdnud telefonikaameraga kinni aegumatuid vaateid linnale, jõele ja inimestele. Kui udu katab oktoobrikuu hommikul silda, on vaevu näha Saare-Lääne piiskopi asutatud Vana-Pärnu sabana tekkinud Ülejõelt kesklinna. Pärnut on mainitud esmakordselt 1251. aastal, minu kokkupakitud ülevaade ühe pere kahe aasta elust ja muljetest 767 aastat hiljem aitab ehk natuke udu hajutada, mis võib-olla tekib kellelgi teisel seoses Tallinnast ära (väiksemasse kohta) kolimise ideega.

Head mängimist selle ideega ning kolimist. Pärnu on minu vaimusilmas 30 aasta pärast Eesti linn number 2.

Erakondade kogukonnaloome ja omameedia enne Riigikogu 2019 valimisi

Miks erakonnameedia

Mind ajendas andmeid koguma teadmine, et varsti on Riigikogu valimised ja tahtsin aru saada, millise meediavõimekuse on erakonnad üles ehitanud. Sellest hobiuurimisest järeldub, et erakonnad, kes on loonud erakondlikult tugeva meediakanalite süsteemi ja toimivad virtuaalsed kogukonnad ja poliitikute profiilid, kuhu omakanalid ja sobiv frame peegelduvad, on suutnud arvamusküsitlustes toetust kõvasti kasvatada ning hoiavad seeläbi enda põhivalijat infoväljas.

Kogukonnaloome järgi on näha, kuidas EKRE ja Reformierakond on teinud tugevalt tööd, Keskerakonnal on Edgar Savisaare ajast jäänud kõige laiem meediaspekter, teised erakonnad on maha jäänud ning on ka näha, et Vabaerakond ei ole suutnud oma organisatsiooni käima saada, vähemasti virtuaalseid kogukondi ei teki.

Uurimise kitsendusteks on see, et ma ei ole uurinud venekeelseid kogukondi ja meediat ning seal toimuvat, välja on jäänud VKontakte. Samuti olen vaadanud poliitikutest riigikogulasi, kohalikule tasandile veel ei jõudnud.

Olen toonud välja ka andmed ning teinud kaarti erakondade “Maa hõivamisega” Eestis, kui keegi tahab edasi uurida ja täiendada.  Loodan anda ka müksu erakondadele, et erakondlikku meediat valimiste eel ikka rohkem tekiks.

Erakondade omameedia

Screen Shot 2018-10-02 at 10.38.14

Graafik 1. Erakondade omakanalite jaotus.

Omakanalite jaotusest on näha, et erakonnad on ehitanud üles virtuaalsed kogukonnad, kuhu peegelduvad uudissaitidelt ja muudest kanalitest viidatud materjal ning arutelud. Samuti on erakondadel poliitikute profiilid (Facebookis, Twitteris, Instagramis). Ehkki ajalehti on arvuliselt vähem, siis nende leviulatus on katvuselt võrreldav kogukondadega. Erakondlik ajaleht on siiski ühesuunaline propagandavahend ning kriitilist arutelu ei võimalda.

Vabaerakond

Screen Shot 2018-10-02 at 07.31.20

Eksisteerib erakondlik uudissait ning Riigikogu liikmetel on vähe Facebooki profiile ning persoonilehti.

Isamaa

Screen Shot 2018-10-02 at 07.34.02

On loonud erakondliku uudissaidi, Riigikogu liikmetel on Facebooki profiilid ning kasutab veebiraadiot ja veebitelevisiooni uudissaidil.

Keskerakond

Screen Shot 2018-10-02 at 07.35.17

Mitmekülgseim ja katvaim omameediaspekter. Keskendunud traditsioonilistele kanalitele: paberlehed ja televisioon, arendab ka digikanaleid. Olemas erakondlik uudissait, üleriiklik paberleht, linnaeelarvest rahastatavad Tallinna linnaosalehed ning TTV. Erakonnaliikmetel Facebooki profiilid ning erakonnal kogukondlikud profiilid, Twitterit kasutatakse vähe, Instagrami pea üldse mitte.

Reformierakond

Screen Shot 2018-10-02 at 07.35.58

Kõige mitmekülgsem digitaalmeedia spekter, omameedia kohapealt tagasihoidlik traditsiooniline meedia. Veebilehed nii erakonnal, naiskogul, Meedia läbi kandidaatide nii Twitteris, Facebookis, Instagramis, arvamuskanal Mediumis, olemas poliitikute persoonilehed ning Facebooki kogukonnad. Keskne uudissait puudub, uudised agregeeritud erakonna lehele.


EKRE

ekre-media

Arendanud välja iseseisva ja laial spektril meediavõimekuse, kõige mitmekülgsem kogukonnaloome. Olemas uudissait, ajakiri Torkaja, Facebooki kogukonnad ja väheste riigikoguĺaste profiilid. Häälekamad riigikogulased ka Twitteris. Samuti ideid toetavad kogukonnad. Samuti ristviidatakse Objektiivi portaali materjale.

Sotsiaaldemokraadid

Screen Shot 2018-10-02 at 07.38.09

Poliitikute profiilid Facebookis ja Twitteris ning ajaleht ja uudiskiri. Üsna tagasihoidliku omameediaga.

Erakondade kogukonnaloome Facebookis

Kogukonnaloome on suunatud tegevused selleks, et koondada ühiste huvidega inimesi. Enamasti on kogukonnaloome defineeritud piirkonnaga, kuid see ei pruugi nii alati olla.

Laias laastus avaneb Facebookist pilt, mille järgi saab erakondade virtuaalsed kogukonnad  jagada kolmeks (minu liigitus):

  • Geograafilised: valimispiirkonna või kodukoha lähedased kogukonnad
  • Konkreetset poliitikut järgivad kogukonnad
  • Huvikogukonnad: kindla erakondliku seosega huvikogukonnad

Geograafiliste virtuaalsete kogukondade puhul on keerulisem (kuid mitte võimatu) kindlaks teha, kas kogukond Facebookis on algatatud erakonna peakontori poolt või on tegu lihtliikme algatatud kogukonnaga kodukohas. Ilmselt ei ole erakonna peakontor algatanud kogukonda Uulu külas või Vändras, kuid tõenäolisem on, et kogukonnad, mille katvus on Riigikogu valimisringkond või maakond, on algatatud tsentraalselt.

Andmete põhjal tundub, et üks indikaator, mille järgi võiks kogukondade loome efektiivsust vaadata, kui kodu lähedale on erakonnad suutnud aktiivsed kogukonnad luua. Kui palju on valla tasemel kogukondi, kui palju konkreetse vallakeskuses/linnas/linnaosades. Teiseks indikaatoriks, kui suure geograafilise haardega virtuaalseid kogukondi luuakse.

Kõige laiema haldusjaotusliku spektriga kogukondade tekitaja geograafiliselt (külast välisriikide, Soome ja Rootsini) on EKRE, samas kui Reformierakonnal on arvuliselt rohkem kogukondi ning suurim esindatus valla tasandi kogukondade hulgas.

Kõige kehvema kogukondade hulgaga on Vabaerakond, kes on jäänud kogukondade ehitamisel maakonnaüleste kogukondade tasemele enamasti, esimeste vahele jäävad sotsiaaldemokraadid ja Isamaa.  

Kõige huvitavam piirkond erakondade jaoks on Harjumaa, kõige ebahuvitavam Jõgevamaa ja Hiiumaa. Mulle pisut üllatav oli, et Ida-Virumaal ning Pärnumaal on erakondadel rohkem kogukondi kui Tartumaal. Geograafiliselt kõige “suuremad augud” sees on Isamaal, ma ei suutnud tuvastada ühtki kogukonda 7 maakonnas (sotsidel 6-s), samas kui Vabaerakonnal oli “auke” vähem, kuid kogukonnad ka see-eest multimaakondlikud (üks kogukond katab mitut maakonda). Samas tekib sellise taktika puhul küsimus, mis seos on ühises Järva- ja Viljandimaa kogukonnas inimestel ühiselt asju arutada peale Vabaerakonna huvi mõlemast maakonnast hääli Riigikogu valimisteks saada?

Kõige ühtlasemalt on Eesti ära katnud Reformierakond, kellel leidub igas maakonnas vähemalt üks kogukond. Tabelist 2 on ka näha EKRE aktiivsus Lääne-Virumaal ja Pärnumaal ning Keskerakonna aktiivsus Ida-Virumaal. Reformierakonna puhul on aktiivsus kogukondade loomel näha Tartumaal ning samuti Ida-Virumaal.

Huvitav oleks hiljem võrrelda andmeid häältesaagiga vastavates maakondades. Nagu eelpool mainitud, siis kõiki erakondi huvitab Harjumaa ülekaalukalt enam kui 4x kogukondade arvuga järgmist – ei tahaks uskuda, et poliitiliselt on tegemist kõige aktiivsema kohaga.

EKRE-l leidub kogukondi, mis tegelevad kaupade ostu-müügiga, samuti fännikogukondi (“EKRE võimule!”) ning anime-kogukond, mida saab liigitada huvikogukonnaks.

Järgnevalt püüan iseloomustada taktikaid, mida erakonnad on maa hõivamise puhul üritanud teha.

  • Vabaerakond – katab Facebookis gruppe riigiüleselt, valimisringkondade ja maakondade kaupa ning kodule lähemale ei tungi. Reformierakonnast ja EKREst 3x vähem kogukondi.
  • Sotsiaaldemokraadid – on fookuse pannud linnadele ning arvuliselt suurusjärgus Isamaaga samapalju kogukondi. Katmata maakondi on üle kolmandiku.
  • Isamaa – on keskendunud valdadele ning katvuselt on suurimad augud sees (7 maakonda puudu)
  • EKRE – kõige laiema haldusjaotusliku spektriga kogukonnad ning liikunud ainsana ka Soome ja Rootsi. Valdades ja linnades rohkelt kogukondi.
  • Reformierakond –  kõige suurema kogukondade arvuga, fokusseerinud valdadele ja linnadele.

Screen Shot 2018-10-02 at 07.39.37

Graafik 1. Facebooki kogukonnad haldusüksuse järgi. (01.10.2018)

Screen Shot 2018-10-02 at 07.44.01

Graafik 2. Facebooki kogukonnad maakondade kaupa. (01.10.2018)

 

Maakonnad EKRE Isamaa Keskerakond Reformierakond Sotsiaaldemokraadid Vabaerakond
Harjumaa 10 8 8 16 6 3
Hiiumaa 1 1 1
Ida-Virumaa 4 5 3
Järvamaa 1 2 1 2 1
Jõgevamaa 2 1
Lääne-Virumaa 5 3 2 1 1
Läänemaa 1 1 1 1
Pärnumaa 7 1 2 1 1 1
Põlvamaa 1 1 1 1 1
Raplamaa 1 1 2 2
Saaremaa 1 1 1 1 1
Tartumaa 1 1 4 1 2
Valgamaa 1 1 2 2 1
Viljandimaa 1 1 2 1 1
Võrumaa 2 1 1 1 1
Katmata maakondi 3 7 4 0 6 2

Tabel 2. Facebooki kogukonnad maakondade kaupa (Graafik 2). (01.10.2018)
kaart 2018-10-01 at 18.23.20

Kaart 1. Erakondade kogukonnad Facebookis. Aktiivne kaart koos gruppide nimedega (01.10.2018)

https://drive.google.com/open?id=1sFsgpW4H_SnKPIRhhL0IkrF6go2FeOV_&usp=sharing

Poliitikute kogukondade osas on kõige viljakam Reformierakond, kellel on enam profiile Facebookis ja muudes kanalites, kui teistel erakondadel. Kõige tagasihoidlikum on Vabaerakond.

Andmed

Erakonnameedia Eestis 2018

https://docs.google.com/spreadsheets/d/15A1EnflTcVLHfSODGSyUKtOZ_XLcNTSPIZA-AEQAYrc/edit?usp=sharing

 

Eesti õlleturul käis Suur Pauk 2014. aastal

Tegemist ei ole alkoholireklaamiga või sisuturundusliku tekstiga. Järgnev materjal on pandud kokku isiklikust huvist uurida Eesti alkoholiturgu avalike andmete põhjal Alkoholiregistris.

Ühel juuliõhtul huvist vaatasin sisse alkoholiregistrisse, mind huvitas õlled ning mõned faktid, mida ma teada tahtsin. Tegin mõned väljavõtted siinkohal jagada.

Alkoholiregistris on registreeritud 12.07.2018 (kõik andmed on esitatud selle kuupäeva seisuga) seisuga alates 1999. aastast 65 098 erinevat jooki. Kahjuks ei ole võimalik kontrollida, kas neid enam toodetakse või mitte ja paljud joogid on tootmisest väljas, ent mingi pildi annab järgnev ette. Andmetega tutvudes, võib üks jook olla erinevate taara suurustega registreeritud.

Kõige kangem jook 6 erinevat 96.6 kraadist piiritust (Alkoholiseaduse järgi saab poest osta kuni 80-kraadist teraviljapiiritust).

Mõned faktid

Eesti turul kangeim õlle on 35-kraadine Watt Dickie
Kangeim siider on 13-kraadine
Enim on turul veine
Suures taaras on viimase 2.5 aasta jooksul turule tulnud 51 toodet Eestist.
Alkoholi on turul pärit 91 maalt

Vaatasin huvi pärast, milline on kõige kangem poes müüdav õlle, mis registri järgi on registreeritud, selleks on 6cl-s pudelis müüdav Šoti BrewDog’i Watt Dickie, millel on kangust 35%. Selle on registreerinud 15.07.2013 Import OÜ. Võibolla keegi müüb veel kangemat õllet, aga siis ei kajastu see registris.

Kõige kangem siider on 13% Burrow Hill Ice Cider samanimeliselt tootjalt Suurbritanniast, registreerijaks on OÜ Jaanihanso, kes teatavasti toodab ka ise siidreid.

Registris olevate jookide mediaankangus on 13%, teisisõnu pooled müügil olevad joogid on kangemad kui 13% ja pooled lahjemad.

Kõige rohkem on registris ‘kaitstud pärituolunimetusega veine’ – 19985, TOP20 registreeritud jookide arvutl on seis selline:

Kaitstud päritolunimetusega vein 19985
Õlu 7181
Kaitstud geograafilise tähisega vein 5570
Geograafilise tähisega vein 4314
Vein 4179
Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuvein 2686
Liköör 2073
Whisky 2068
Viin 2038
Cognac 1781
Muu piiritusjook 1278
Vahuvein 876
Siider 867
Kaitstud päritolunimetusega vahuvein 771
Rumm 752
Brandy 736
Kaitstud päritolunimetusega liköörvein 627
Maitsestatud viin 598
Gin 580
Muu alkohoolne jook 572

Alkoholi on registris pärit 91 maalt.

Alkoholisisalduse järgi ja registreeritud markide sageduse järgi on seis:

Screenshot from 2018-07-16 23-34-12

Nagu ka andmetest tuleb välja, siis on kõige enam jooke vahemikus 12-14% (veinid) ning kangemaid jooke, vähese alkoholisisaldusega jooke on vähem. Seega, turul on kõvasti veine, seejärel kangemat kraami ning lahjemat kraami pisut vähem.

Õlled

Järgnevalt mõtlesin, et vaatan lähemalt, mis toimub Eesti õlleturul. Eesti tootjatelt on registreeritud 1329 unikaalset õllet (siinkohal on tegu unikaalsete markidega). Kui vaadata erinevate õllede registreerimise arvu aastast 2000, siis on pilt järgnev:

Aastal 2014 on toimunud 2x uute õllede turul ‘Suur Pauk’ ning seejärel on kasv stabiliseerunud ca 500-600 erineva uue õlle juures ühes aastas.

Screenshot from 2018-07-16 23-35-55

Kui vaadata lähemalt 2014. aasta andmeid kvartalite kaupa, siis trend on endiselt kasvul, Eesti tootjatelt on oodata aasta-aastalt enam uusi õllesid.

Screenshot from 2018-07-16 23-37-32

Siit graafikult on ka kenasti näha, et tootjad sihivad suviseid turge, kui uusi õllesorte tuleb rohkem turule kui teistel aastaaegadel.

Päritoluriigi järgi näeb pilt välja järgmine alates 2014. aastast:

Screenshot from 2018-07-16 23-56-17

Alates 2014. aastast on kõige enam registrisse kandnud uusi nimetusi Saku, kuid minu üllatuseks, üllatus-üllatus, teisel kohal ei ole mitte A. Le Coq, vaid Põhjala ning kolmandal Õllenaut. Üle 10 erineva toote on suutnud toota 34 tootjat, nende seas ka üks eraisik Tiit Eensalu ja üks sihtasutus.

producerName Count
Saku Õlletehase Aktsiaselts 237
Põhjala Brewing AS 209
Õllenaut OÜ 150
aktsiaselts A. Le Coq 130
Sori Brewing Estonia OÜ 130
Tanker Brewery OÜ 129
Aktsiaselts VIRU ÕLU 126
Pühaste Pruulikoda OÜ 87
OÜ Käbliku Pruulikoda 78
nanoPruul OÜ 65
Purtse Pruulikoda OÜ 47
OÜ Juhus 46
OÜ Koch 46
OÜ Metsamees 46
Aablu OÜ 44
HIIUMAA PRUULIKODA OÜ 38
Humal ja Linnased OÜ 38
MOE ÕLLEVABRIK OÜ 37
Raasiku Õlletehas OÜ 33
Genika Õllemeistrid OÜ 31
Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ 29
Osaühing V. Kase 27
VELDI ja TÜTRED OÜ 26
Põldemulgu OÜ 24
Narva Pruulikoda OÜ 23
Mulgi Pruulikoda OÜ 21
Pühajõe pruulikoda OÜ 20
OÜ Pruulihunt 14
Tiit Eensalu 14
Akeberg OÜ 12
Vägev Tigu OÜ 11
HK Teenindus OÜ 10
OÜ SILLAMÄE ÕLLETEHAS 10
SA Räpina Inkubatsioonikeskus 10

Tervise eest seisjad on rääkinud sellest, et alkoholikahjudega võitlemisel tuleks suuretaaralisi õllesid tuleks turul vähendada. Tegin väljavõtte 2016-2018 aastast, kus on näha, millised Eesti tootjad on tulnud välja viimase 2.5 aasta jooksul uute 1-3-liitriste uute õlledega. Seis on järgmine:

COUNTA of capacity capacity
producerName 100 cl 200 cl Grand Total
aktsiaselts A. Le Coq 1 3 4
Aktsiaselts VIRU ÕLU 5 5
Narva Pruulikoda OÜ 7 7
OÜ SILLAMÄE ÕLLETEHAS 4 4
Saku Õlletehase Aktsiaselts 22 9 31
Grand Total 34 17 51

Tundub, et see segment niisama ära ei kao ja uusi õllesid tuleb juurde.

Kokkuvõtteks, nagu teadustöödes tihti öeldakse, teema on huvitav ja aktuaalne ning vajaks edasi uurimist. Mul oli käsutada praegu kaks õhtut, üks 10a vana Delli läpakas, Ubuntu Linux, Google Spreadsheets ja Python. Kui ma ühel hetkel saan võimsama masina, proovin põhjalikumalt sisse vaadata.

Full disclosure: tarbin alkoholi väheses koguses, tarbige mõõdukalt.

Andmed on 12.07.2018 seisuga pärit https://alkoreg.agri.ee/avaandmed

 

Kellele on vaja neljarealist Tallinn-Tartu maanteed?

Et saada aru, mis toimub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, võtsin nädalavahetuse hobiprojektina politsei.ee lehelt kõik teemakohased uudised õnnetustest 8-aastasest vahemikust 2010-2017 ning sain tekstianalüüsi abil sissevaate, mis toimub maanteel, kus on neljandik Eesti liikluskoormusest. Panin peale oma tagasihoidliku hackermode’i ja leidsin nappidest andmetest üsna huvitavaid probleeme, mida tahaks siinkohal jagada ja mis loodetavasti lahenduse saavad.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee on Eesti pikim 287,893 km maantee. Maantee algab Tallinnas Ants Laikmaa tänavalt, kulgeb 5,505km Tallinna piirini ja lõpeb ristumisel Riia–Pihkva maanteega.

Mitmed inimesed saavad aru, et on probleem, näiteks see emotsionaalne lugu Postimehes, maantee Tallinn-Tartu vaheline lõik oleks vaja ehitada neljarealiseks, samas on ka vastuväitjaid, kes arvavad, et see on raharaisk. Avalikku infot olukorra kohta Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel on üsna keeruline leida, tahtsin vähemalt enda jaoks saada teada rohkemat lihtsalt ajakirjanduses ilmuvate emotsionaalsete hüüatuste taga.

Otsustasin, et uurin mulle lihtsasti kättesaadavaid andmeid. Parim, mida ma selleks teha sain oli käia üle politsei.ee leht, kirjutada veebibot, millega käisin üle ‘Uudised’ kategooria ning tõmbasin andmeanalüüsiks ‘Liiklusinfo’ kategoorias olevad artiklid, kus oli sees fraas “Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa” ja eraldasin selle regulaaravaldiste ja otsingute abil info teistest õnnetustest vahemikus 2010-2017. Tööriistadest ja skriptidest kirjutan pikemalt postituse teises osas. Töötlesin uudiseid statistiliselt ja tegin huvitavaid leide, mida tahaks jagada.

Vaade kaugelt

2010. kuni 2017. aasta lõpuni sain kätte 311 liiklusõnnetust, mis tähendab, et 8 aasta peale keskmiselt iga 9.38 päeva tagant juhtub teel midagi, millega on põhjust politseid informeerida – keegi saab vigastada. Õnnetuste arv aasta-aastalt on siiski liiklusinfo põhjal vähenenud, kuid siis jälle kasvanud, kõige vähem oli õnnetusi 2015 – 25, kõige enam 2011 – 47. 2016 kasvas õnnetuste arv 40-ni, et langeda aasta hiljem keskmisest madalamani 35-ni. Keskmiselt on õnnetusi selles vahemikus infos 38.87/aastas.

Seega ei ole õigus neil, kes väidavad, et õnnetuste arv Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa peal on vähenenud – ei, õnnetuste arv on viimase 2 aasta jooksul kasvanud.

Mis kella ajal on kõige ohtlikum liigelda?

Tuleb välja, et kõige ohtlikum on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa vahel liigelda alates kella 23.00-st, keskööl õnnetuste arv on vähenenud ning tõuseb uuesti keskpäevaks. Kui päevasel ajal liigelda, siis kõige ohutum on viibida sel teel kell 11-12 ja kell 13-14, kõige ohtlikum kell 16-18 vahel. Kui sõit õhtusele ajale jätta, siis tasuks liigelda kell 22-23 vahel, kui õnnetusi on kõige vähem juhtunud.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.56.02

Nädalapäevade valikul on kõige ohtlikum liigelda nädalavahetusel, ohutumad päevad esmaspäeva ja huvitaval kombel ka kolmapäev.  Seega, ärge sõitke nädalavahetustel kell 17. 

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.33

 

Õnnetuste arv kuude lõikes näitab seda, et vähem on õnnetusi veebruarist-aprillini ja oktoobris, kõige hullem aeg on augustis ja jaanuaris.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.40

 

Üks võimalik oletus sellele on, et inimesed muutuvad augustis soojade ilmadega hulljulgemaks, jaanuaris on kehvad teeolud ning märts-aprill ning oktoober on rehvide vahetamise aeg, kui sõidetakse ettevaatlikumalt. Veebruaris tasuks ehk otsida seoseid ilmaga.

Kus toimuvad õnnetused

Jagasin teekonna 5-kilomeetristeks lõikudeks ning arvutasin õnnetuste toimumise sageduse neil lõikudel. Siit tuleb välja huvitavaid andmeid.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.48

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teel on keskmisest (5.29 õnnetust lõigu kohta) kaks korda rohkem õnnetusi kilomeetritel 30-34 (Aruvalla – Kose lõigul Saula ja Kolu vahel, 10), 130-134 (Põltsamaal, Puhu risti – Kaliküla, 11), 150-155 (10), 170-174 (Kärevere-Tartu, 10). Eriti hull on lugu 190-194 km (Ülenurmest 4km Võru poole), kus on ligi 4x rohkem õnnetusi keskmisest (19).

Mõtleksin ilmselt, mida nende lõikudega teha kiiremas korras, et õnnetusi vähendada ja probleemi kõige valusamad kohad lahendada.

Kes saavad surma

Kuna õnnetuste kirjeldused ei kajasta lõplike surmade arve, kes on haiglas surnud, kuid liiklusinfos on reeglina öeldud, kui keegi suri kohapeal, siis kurb tõde on, et kohapeal on surma saanud 8 aasta jooksul 29 inimest, 2 kohapeal hukkunuga õnnetusi on olnud 4. Viimane inimestest hukkus 2016. aastal.

Ainult üks surmajuhtumiga lõppenud on toimunud Võru-Luhamaa vahel. Ülejäänud surmad on kõik toimunud Tallinn-Tartu vahelisel lõigul.

2+2 teel on saanud selles ajavahemikus surma kohapeal 2 inimest, neist 1 jalakäija, kes on teele sattunud, üks kolmerattalise mootorsõidukiga sõitja. 85-90 kilomeetrini ei ole surnud ühtegi inimest – teisisõnu, autoga liigeldes on neljarealine tee turvalisem, jalakäijale ilmselt mitte.

Vigastuste puhul ei ole detailseid andmeid, kiireks analüüsiks vaatasin seda, milliseid fraase mainitakse seoses vigastustega. Tartu-Ülikooli kliinikumi on mainitud (101 mainimist) ja Põhja-Eesti regionaalhaiglasse (57 mainimist), kodusele ravile (40 mainimist).

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.55

Kuidas õnnetused juhtuvad

Analüüsisin teksti ja eraldasin kõik tekstis olevad 2-,3- ja 4-sõnalised fraasid, vaatasin tulemuse läbi ning kategoriseerisin. Õnnetuste ja manöövreid on õnnetustes kõige enam ülekaalukalt kokkupõrkeid, teisisõnu vastasuunda kaldumisi või kõrvalteelt peateele liikumisel, samuti on tagant otsasõite. 5-l juhul on alkoholi mainimist.

Ehkki tagant otsasõite neljarealine tee ei väldi, siis vastassuunda kaldumisi, kokkupõrkeid ja teelt väljasõitmisi on võimalik vähendada.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.58.04

 

Mida võiks kõigest sellest järeldada

Olen tihedamini liikunud Tallinn-Põltsamaa vahel aastatel 2012-2017, viimase aasta jooksul, mil Pärnus elan, mitte väga tihti. Minu järeldused põhinevad politsei.ee liiklusinfol ja seega ei ole see kindlasti lõplik tõe allikas, kuid siiski mingi sissevaate pakub. Kindlasti saaks analüüsida veel ja leidsin ka teisi huvitavaid seoseid, näiteks nime või automargi kohta, panen selleks välja ka andmefaili, et huvilised saaks ise edasi uurida.

Minu jaoks said järgmised oletused kinnituse 

  • Õnnetuste arv 8 aasta jooksul ei ole viimasel kahel aastal kahanenud, vaid kasvanud liiklusinfo põhjal. On vale väita, et õnnetused on kahanenud
  • On vale väita, et neljarealine ei mõjuta kuidagi kohapeal surmaga lõppenud liiklusõnnetusi
  • Palju on kokkupõrkeid ja vastassuunda kaldumisi, mida saaks vältida
  • Neljarealist teed on Tartu-Tallinna vahele vaja pikemas perspektiivis, selleks tuleb raha leida ja ära teha, sellega vähendame surmade arvu.
  • Tuleks kiiresti lahendus leida lõikudele, kus on õnnetuste arv 2-4 korda keskmisest kõrgem
  • Ära sõida kell 23.00 ja 00.00 vahel sel teel, samuti augustis tuleb rahulikult sõita
  • Avalikud andmed võiksid olla kergemini ligipääsetavad, et ei peaks vasktorudest läbi pugema

Lõpetuseks kutsun üles tasakaalukalt liiklema ja arvestama teistega. Laupkokkupõrkeid pole kellelegi vaja.

Milliseid tööriistu kasutasin

  • Andmete kraapimiseks politsei.ee lehelt kasutasin PHP skripti ja lokaalset serverit
  • Tabeltöötluseks Google Drive’i Spreadsheete
  • Kasutasin regulaaravaldiste testimiseks RegExr’i
  • Teksti fraaside töötluseks Textalyserit

Andmefaili leiad siit.

Testimine Keri saarel 59°41′57″ N, 25°1′16″ E

Sõit kõrge lainega merel lõpeb minu jaoks alati ühtmoodi halvasti, ent mis seal salata, kutse Eesti ühele põhjapoolsele Keri saarele kaugtöökontorisse on ürgsem kutse, kui seda on üle kahenädalane merimatka Helsinkisse.

Ilmunud Proeksperdi ajakirjas Hello World septembris 2015

Ja kuigi põline maismaarott ja Lõuna-Eesti asukas, on meri mind alati magnetina tõmmanud. Parasjagu on käimasolevas sprindis võimalik organiseerida tööd nii, et saan lubada endale Tallinna lahel tunniajast Ameerika mägedel sõitu Tõnu Jaansoo Kaisla 500HT-ga ning töötada sealt, kus parasjagu minu must spordikott riiete, söögiga ja sülearvuti on. “Mul on signaalraketid ka kaasas,” ütleb Tõnu enne merereisi algust. See ei lohuta mind just palju, sest juba Leppneeme sadamas nähes, kuidas Tõnu paat üles alla kõigub 10 m/s tuules, tean, et seekord lõpeb kõrge lainega sõit tõenäoliselt mao tühjenemisega.

Hiivame asjad kiirelt paati, viipan mind sadamasse toonud Toomas Joametsale käega ning asume teele. Tõnu on lõhkunud ära kõrge lainega küljetule ning proovib seetõttu paati kiiresti akvatooriumist välja juhtida, et saame asjad ära kohendada ja paadi ninasse lükata. Sõit läheb oluliselt hullemini, kui ma ootasin. Lendame paadiga läbi lainete ning maandume kolakaga lainepõhja – ime, et Kaisla vastu veel peab, kuna põrutused on kõvad. Tõnu juhib paati osavalt, sõites lainesse valitud kiirusega ja kui on selge, et saame lainepõhjas tunda mere jõudu, vabastab gaasi. Pidevalt käivad kojamehed edasi-tagasi, pühkides vee paadi pisikesest akna pealt. Hoian kramplikult lauast kinni ning tunnen, et otsaesine läheb niiskeks. “Kormoran,” näitab Tõnu. Lendaski minema. Ma ei suuda isegi ühmata vastu. Kolmveerand tunni pärast hakkab paistma Peeter I aegne majakas ja selle kõrval kivist elumaja. 50 hobust, mis meid läbi vee on 15 km/h kandnud 19 kilomeetrit rannikust, 30 kilomeetrit Sõpruse kontorist eemale, võtavad nüüd vaiksemad tuurid, laine on rahunenud ning jõuame kaldale lähedale. Vahepeal öögin. Tõnu võtab raadioga ühendust saarele, kus ees otab Juri Krainjukov ning ütleb, et jõudsime kohale.

Kui me peale tunniajast meresõitu Kerile jõuame, ootab meid kaldast paarikümne meetri kaugusel kummipaat, mida tuleb mere peal pumbata, et jõuaksime kividest palistatud kaldale. Istun veel Kaisla peal ja ei suuda midagi teha. Mõtlen, et neil, kes püüdsid kunagi vabasse maailma meritsi minna, oli ilmselt valida, kas oksendada mõned tunnid või jääda eluks ajaks vangi. Mul nii raskeid valikuid õnneks ei ole, ma olen vaba liikuma ja valikuid tegema. Ühel hetkel sunnin end püsti tõusma ning mõtlen, kas nüüd või mitte kunagi. Sisikond seekord ütleb: “Nüüd!” Võtan asjad ning tõmbame end kummipaadiga nööri mööda kaldale. Tõnu läheb teisele ringile ja toob kotid, mille Jana kaasa andis. Ma tunnen, et jalg veel väriseb ja ei kanna mind päris hästi, kuid asume mööda kive rannale kõndima. Juri aitab asjad sisse kanda.

Nurkadest murenenud kiviplaatidest trepp juhatab meid saare lääneosas suure lubjatud, kõrge ühekorruselise majani, mis tervitab külalisi venekeelse teatega “проход держать свободным”, edasi sisse astudes ütleb järgmine silt, et majas on näitus. Elumaja on tagasihoidlik, paremal asuv köök ja ruumid on oma parimad päevad veetnud vähemalt pool sajandit tagasi ning lagedest koorunud soome papp annab aimu, et kunagi on katus läbi lasknud. Põrandatelt murenev värv ja kulunud vaibad annavad aimu sellest, et kontsi siin ei tasu daamidel kanda.

IMG_4107

Viin asjad tuppa ning läheme toome Tõnuga kummipaadi paadikuuri. Uurin, kuidas ta saarevahiks sai: Tõnu oli suvel erinevaid Eesti saari läbi sõitnud ning avastanud Keri ja kalendri keri.ee lehel, kus ennast saarevahiks kirja sai panna. Saarel on vahemaad lühikesed, näiteks kui minna elumajast tuletorni, tuleb kõndida kõigest 191 meetrit, mis on pea pool saare pikkust. Muud distantsid on veelgi väiksemad. Päike hakkab seejärel paistma ja laine merel tasapisi maheneb.

Kirjanik Tõnu Õnnepalu veetis oma eelmise aasta Vilsandil, vormis mõtetest “Lõpetuse ingli”, vaidles Tolstoiga kunsti üle ning jõudis välja eesti kultuuri süvakihtideni. Üksikul, kaugel saare peal elamisel on vist mingi ürgvägi, mis annab oma olematu puistu, tormise mere ning askeetiliku taimestiku keskel edasi üdini aegadekauge mustri, mida tundsid juba meie esivanemad, kes elasid rohkem kui meie loodusega koos kui meie. Tarkvara arendus on samavõrd loominguline töö kui kirjandus ja kunst ning sama testiminegi, samavõrd maagiline – ühtäkki lõpptulemus töötab. Või siis tuleb parandada. Loodus ja tehnoloogia on Keril põimunud, saame elektrit tuulegeneraatorist ja päikesepatareidelt ning peseme nõusid mereveega. Soovin endas tunda seda looduse ürgkeelt, tunnetada osakest saarest, häälestuda, testida, kohata loomingulist plahvatust ning samas luua väärtust ettevõttele ja kliendile. Miks ma õigupoolest läksingi Kerile?

Avastan edasi tuletorni ning klõpisin kiirelt mõned pildid. Saarel on detaile, mis on jätnud siia märgi elust ilma kohustuseta: kaks valget tooli rannal, vana maja ning paadikuur. Tuletorn, kus vana on saanud kokku kaasaegse tehnikaga. Roostes käru elumaja kõrval, mille peal on grillrest. Nolifer, peaks tägima ära selle elu siin. Majas on kaks ülimalt huvitavat tuba, ühes on vana tehnika ning kompositsioon lambist, raadiost ja toolidest, teises maja otsas olevas toas kõneleb külalisteraamat ning seinte peal vaatavad vastu söejoonistused eri rahvustest inimestega. Aken on vanaks pildiraamiks tuletornile.

Juri ja Tõnu töötavad tuletorni tipus. Seal on platvorm, kuhu mahub kuni viis inimest ning jõuan arvamusele, et ülimalt loominguline plahvatus toimub selle tule kõrval, kui on võimalik kirjutada koodi või tarkvarast vigu taga ajada. Otsustan, et proovin sedasama.

Elumajas jalutab vastu kollane, valge kõhu ja koheva sabaga kass Villimar, kes on siia koos Tõnuga tulnud. Villimaril on vist kõht tühi, Tõnu annab talle süüa. Eelmisel õhtul oli Villimar kadunud ning Tõnu oli leidnud ta lõpuks paadikuurist. Istun ja teen lahti Jira ning vaatan, mis mulle Säilä sprindi seis ütleb, annan töökaaslastele Skypes märku, et olen saarel, elus ja terve. Saan VPN tunneliga tööd teha ning mõtlen sellele, et kogenud arendaja Aivar Vaalmal on õigus, kui tõi välja eelmisel retrol, et peagi muutuvad multi-tiimid, kes asuvad maailma eri otstes ja peavad suutma tarnida tarkvara kliendile, aina olulisemaks. Tööharjumusi tuleb muuta ja suhtluskultuur muutub oluliseks. Nendin, et ei ole vist suurt vahet tõesti, kus kohast tööd teha. Siiski on minu jaoks oluline grupitunne, kuuluda tiimi. Avastan aknalaualt Oscar Wilde “The Picture of Dorian Gray” ja veel ühe raamatu, B. Danielsson “Õnnelik saar”. Seina peal on kirjas saare ajalugu, keegi on kunagi teinud siia restorani ning toonud ka naabersaar Pranglilt külalisi. Keril on ka osake II maailma sõja aegset minoori, mälestusmärk Soome lennukist Kalevast, mille tulistasid NSVLi sõjalennukid alla 1940. aasta 14. juunil. Väidetavalt proovis selle lennukiga lahkuda Eestis Konstantin Päts.

Mõne aja pärast lähen koridori ning Tõnu palub mul mitte edasi liikuda, kuna toas on ritsikas, keda ta üritab välja suunata. Saan ritsikast pildi kätte, kuna ta püsib liikumatult, varsti õnnestub Tõnul ta välja juhtida. Õhtul enne päikeseloojangut tantsivad ritsikad heintes.

Õhtul asub Tõnu uuesti teele, kuna mandrilt tulevad veel siia Erkki Ormisson, Allan Urb, Jana Ratassepp ning Jarmo Liivak.

Panen sauna kütte, kuid kella 21-ks veel ei ole seltskond saabunud, helistan lõpuks Erkkile. “Oleme 4 kilomeetri kaugusel, laine on hull,” ütleb Ormisson ning lõpetame kõne. Vahepeal suhtlen Skypes Aivariga ning saan rohelise tule ühe kasutusloo testimiseks, mille arendajad on lõpetanud.

Pärast kahetunnist üles-alla loksumist on seltskond kohal. Aitame Juriga rannas kandami ära tuua ja juhatame tulijad elumajja. Nemad reisisid 2 tundi ning ei läinud kahe inimese (nimed jäägu autori teada) sisikonnal samuti kergemini.

Peale kehakinnitust on ka saun nii soe, et saame ära käia. Õhtul jätkub juttu pikemaks ning testime muu hulgas ära ka Taxify äppi, kas see suudab takso Kerile saata. Pakubki. Vigane sisend, järelikult. Äpp pakub Tallink taksot ning taksojuht õnneks keeldub, käitumise kontrollimiseks proovime uuesti. Potentsiaalne mõtlemiskoht Taxify-le. Tõnu ja Jana avastavad, et ehkki nad on 4 aastat Proeksperdis töötanud, siis Tõnu pole kordagi Janat kontori peal näinud ja vastupidi.

Ühtäkki poole kahe paiku on elekter kadunud ning internet samuti. Räägime taskulambi valgel edasi ning ühel hetkel vajun magama.

Hommikul selgub, et Tõnu on saanud saare seltsi juhilt öösel hunniku SMSe, kes on palunud tarbijaid võrgust vähemaks võtta, kuna aku on viimase hingamise peal. Meil oli järel majas mitu tuld, arvutid ning saunas hõõglambid. Lõpuks otsustas saare seltsi juht meid vooluvõrgust välja lülitada, kuna keegi ei reageerinud. Palume hommikul elektrit tagasi ning lülitame välja liigsed tarbijad. Saan rahulikult tööd alustada ning keedan endale kohvi ning teen paar võileiba.

Kontori puhul ei ole vahet, kus tööd teha. Raskeks teeb minu jaoks tiimiga töötamise info vahetuse kiirus, silmast silma on infovahetus tihti kiirem ning ühise probleemi lahendamine tulemuslikum. Asja võlu on keskkonna vahetus, mis tõstab motivatsiooni ning mugavustsoonist väljatulek, mis annab inspiratsiooni uuteks ideedeks. Ülesandeid on võimalik lahendada, ent suhelda tuleb teisiti. Peamine tööriist on siinkohal suhtluskanal.
Lõpetan seekord päeva pisut varem, et minna tagasi mandrile ning lõpetada päev kontoris. Sõit kulgeb lennates, oleme Leppneemes poole tunniga.