Politsei- ja Piirivalveametil on avalikult kasutatavad andmekogud, mis on leitavad nii opendata.riik.ee lehel kui ka PPA enda kodulehel “Avaandmed” osas. Kaks minu jaoks kõige huvitavamat andmekogu on avalikku korda puudutavad ning varavastased süüteod, millest esimest ma otsustasin pisut torkida.
“Avaliku korra vastased ja avalikus kohas toime pandud süüteod” andmekogu sisaldab andmeid, mis puudutavad kõigi inimeste turvalisust näiteks tänavatel, poodides, ööklubides ja bussijaamas toime pandud kuri-ja väärtegusid. Võtsin selle ette seetõttu, et vaadata, kuidas on turvalisus ajas muutunud – kas rikkumisi on avalikes kohtades vähem või rohkem, millest rikkumised sõltuvad ja kas on perioode ja piirkondi, kus rikkumisi on rohkem.
Rikkumiste üldstatistika
Kokku on registreeritud rikkumisi 5a jooksul 55743, keskmiselt ühes päevas 30.52 väär- või kuritegu, mida ma edaspidi nimetan rikkumisteks.
Positiivne on näha, et rikkumiste üldarv on langustrendis ning number on langenud aasta-aastalt. Siia kõrvale olgu öeldud, et andmetest tuleb samas välja, et näiteks kehaliste väärkohtlemiste puhul on see number kasvutrendis.
Rikkumised ööpäeva peale jaotatuna on näha paar huvitavat, ja samas selgitatavat, trendi.
Summeerituna on ööpäeva lõikes on näha, kuidas rikkumiste arv on madalaim. Kui sama graafik joonistada välja päevade ja tundide lõikes, avaneb teine huvitav pilt.
Siit graafikult on näha, et päevade lõikes on rikkumiste rütm sama. Erandina laupäeviti ja pühapäeviti on öösel ja varahommiku avaliku korral rikkumisi rohkem, reedel ja laupäeval õhtutundidel alates kella 20-st. Kui seda graafikut veidi üldistada, siis joonistub välja rikkumistest tundide kaupa üsna ilus sinusoid. Selle järgi võib oletada, kuidas politsei oma patrullide ressurssi saab planeerida ning samuti asukohti võrreldes, kus on patrulle rohkem vaja ja kus vähem.
5 aasta keskmine igas päevas on 30.52 rikkumist päevas, trend, nagu ka rikkumiste arv on õnneks kahanev. Graafikult paistab silma 1.10.2015, seda lähemalt uurides on Lasnamäel toimunud 71 vargusjuhtumit avalikes kohtades, järgmiste päevade uudistest ja politsei teadetest ei õnnestunud mul sellele numbrile lisainfot saada.
Rikkumisi pimedal ajal on pisut rohkem kui valgel ajal, info (kellaaeg puudub)
Siit on näha, kuidas valge aja suurenedes suvel suureneb ka rikkumiste arv valgel ajal ja vastupidi. Ehkki järeldust siit teha ei saa, et ühel või teisel ajal rikkumiste arv on suurem, avaliku korra rikkumisi on 7% erinevevusage võrdselt nii valgel kui pimedal ajal, mida iseloomustab järgmine graafik.
Juhtumid tulirelvaga
2013-2017 on registreeritud avalikus kohas 37 juhtumit tulirelvaga. Õnneks neid ei ole üldstatistikas palju.
Koht | Juhtum |
Ahtme linnaosa | 1 |
Haabersti linnaosa | 2 |
Haapsalu linn | 1 |
Järve linnaosa | 1 |
Jõhvi linn | 2 |
Kastli küla | 1 |
Kesklinna linnaosa | 5 |
Kose alevik | 1 |
Kristiine linnaosa | 1 |
Lasnamäe linnaosa | 4 |
Narva linn | 2 |
Pärnu linn | 3 |
Põhja-Tallinna linnaosa | 3 |
Saue linn | 1 |
Tamsalu linn | 1 |
Tartu linn | 3 |
Vaiatu küla | 1 |
Valga linn | 2 |
Viljandi linn | 2 |
Grand Total | 37 |
Vargused
Kokku oli perioodil vargusi toimunud 25560. Nagu graafikult näha, liiguvad vargused avalikes kohtades ka kahanemistrendis.
Järgmises tabelis on TOP 30 asulat, kus on 5a jooksul absoluutarvuna vargusi kõige enam toimunud.
Tabelist on näha, et nagu ka üldstatistikast, siis vargused on kahanevas trendis, huvitavaim siin tabelis on 5500 elanikuga Haabneeme, kus on vargusi registreeritud 5a jooksul samavõrd Tartu linnaga, kuigi trend on langev. Väiksematest asulatest on Maardus vargusi rohkelt.
Kehalised väärkohtlemised
Ilm on hukas, ilm on hukas,
hirm käis ringi igas metsatukas.
Sain tappa Tapal, mind peksti Pukas,
kuid ühtki senti mul polnud sukas.
Nii alustab Justament oma lugu “Ilm on hukas”. Aeg on aga Justamendi loo valmimisest kõvasti edasi läinud ja kui Toomas Lunge võiski saada silma siniseks paarkümmend aastat tagasi ning ängi laulu sisse valas, siis otsides täna “kehalise väärkohtlemise” kohta andmeid Pukas ja Tapal vaatlusaluse viie aasta jooksul, on vastuseks null. Ei ole andmeid, et keegi oleks Pukas peksa või Tapal tappa saanud. Või kui on, siis nii, et politsei pole pidanud sekkuma.
Küll aga kokku on Eestis kehalisi väärkohtlemisi viie aasta jooksul 1976 (koos konfliktidega 2105) ja kui keegi kõlava nimega pealinna tiitlit tahab saada, siis pretendeerivad sellele Tartu (339) ja Tallinna kesklinn (338), ehkki kesklinna trend on kasvul, Tartus hakkas langema 2017. aastal. Huvitavaid kontraste võib andmetest veel leida. Pärnus on 5 aasta jooksul toimunud 146 kehalist väärkohtlemist, Haapsalus 9, vahe on 15-kordne. Haapsalu rahvas on rahulikum? Ka Kuressaares ja Viljandis on arvud vastavalt 35 ja 33.
Ja asulates toimunud kehalised väärkohtlemised tabelina, kus on toodud ära aastate kaupa. Kust on näha, et kõige negatiivsem muutus on Kesklinnas, kus kehaliste väärkohtlemiste arv on tõusnud 18-lt(2013) 173ni 2017. aastal.
Siit on näha üks murettekitav trend, võrreldes 2013. aastaga on 2017. aastaks tipus olevates kohtades mitmekordistunud.
2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 |
171 | 167 | 333 | 696 | 738 |
Tabel. Kehalised väärkohtlemised ja konfliktid aasta kaupa.
Kõige enam toimub kehalisi väärkohtlemisi tänavatel või väljakutel, samuti ööklubides, söögikohtades. Alljärgnev on väljavõte kohtadest, siin on esitatud ka topeltkirjeid, kuna andmebaasis on näiteks tänav-väljak ning avalik-koht, tänav-väljak loetud eraldi kategooriatena. Tendentse siiski näitab.
Koht | Arv |
AVALIK_KOHT,TANAV_VALJAK | 469 |
TANAV_VALJAK | 356 |
AVALIK_KOHT | 104 |
OOKLUBI_DISKOTEEK | 94 |
AVALIK_KOHT,SOOGIKOHT | 78 |
OPPEASUTUS_SELLE_TERRITOORIUM | 72 |
SOOGIKOHT | 57 |
AVALIK_KOHT,OOKLUBI_DISKOTEEK | 49 |
AVALIK_KOHT,KAUPLUS | 32 |
OUEALA_LAHTINE_HOOV | 31 |
KAUPLUS | 30 |
PARKLA | 28 |
MUU KOHT | 28 |
AVALIK_KOHT,PARK | 27 |
AVALIK_KOHT,OUEALA_LAHTINE_HOOV | 26 |
AVALIK_KOHT,PARKLA | 25 |
PARK | 24 |
AVALIK_KOHT,UHISSOIDUK | 23 |
TREPIKODA_KORIDOR | 22 |
TANKLA | 15 |
BUSSIJAAM_BUSSITERMINAAL | 15 |
PIME | PUUDUB | VALGE |
1153 | 144 | 679 |
Tabel. Kehalised väärkohtlemised pimedas või valgel ajal.
Röövimine
Kokku on 5 aasta jooksul röövimisi avalikes kohtades 539, see number on 5 korda kahanenud aastaks 2017.
Vandalism
Juhtumeid on 5a jooksul registeeritud 3966. Võrreldes 2013. aastaga on 2017. aasta lõpuks vandalismi tegude arv kasvanud.
Millised mõtted minus tekkisid töö käigus
- Rikkumiste arv on ajas vähenenud, avalikku korda rikutakse vähem aasta-aastalt 2013-2017 vahemikus ja võib öelda, et elu on turvalisemaks läinud ja avalik kord on paranenud vaadeldud ajas. On kohad, kus rikkumisi on rohkem. Kuid seal, kus on palju inimesi koos, on ka rikkumisi rohkem (ilmselge, dr Watson).
- Häiriv on (mis ei ole kindlasti PPA kapsaaeda visatud), et kehaliste väärkohtlemiste arv ja vandalism vaadeldud perioodil on kasvanud, esimest eriti Tallinna kesklinnas, huvitav oleks näha ka 2018. aasta võrdlusandmeid. Teisisõnu, tänaval võib peksa saada suurema tõenäosusega. Enim on kehalisi väärkohtlemisi tänavatel, ööklubides, ja ka õppeasutuste territooriumil.
- PPA-l on analüüsibüroo, mis võiks täiesti avalikult lisaks andmetele välja anda ka raporteid avalikust korrast. See on üldhuvitav teema.
- Avaliku korda tagavate meetmena võiks PPA investeerida näiteks kaameratesse probleemsetes kohtades linnades. Andmed on olemas. See on eraldi teema, kuidas õiguslikult tagada inimeste õigused. Ehkki koht on antud selles andmestikus linnas 500x500m ruuduna, siis PPA-l on tõenäoliselt täpsem asukohainfo.
Kuidas valmis
- Lähteandmed on võetud PPA lehelt https://www.politsei.ee/et/avaandmed https://opendata.smit.ee/ppa/csv/avalik_2.csv
- Kas tegemist on valgel või pimedal ajal tehtud rikkumisega, olen võtnud andmed aluseks Tallinna kohta Tõravere observatooriumi lehelt ning kõrvutanud neid rikkumiste kellaajaga https://to.ee/est/teenused/teadustoo_teenused/oo_ja_paev_eestis Kuna lihtsustamise mõttes on Tallinnas kõige rohkem rikkumisi, ülejäänud piirkondade puhul võib ilmneda seega mõneprotsendiline viga, sest Eestis erinevates paikades tõuseb ja loojub päike erineval ajal.
- Kellaaegade võrdlemisel kasutasin ka PHP skripte ja lokaalset serverit
- Arvutuste tegemiseks kasutasin Google Spreadsheete.
- Käisin töö käigus ka üle koordinaadid ja tegin päringuid Jüri Kormiku kodulehel oleva teenuse pihta https://jyri78.eu/projektid/lambert-est, et teisendada L-EST koordinaadid WGS süsteemi.