Kas avalik kord Eestis on paranenud?

Esile tõstetud

Politsei- ja Piirivalveametil on avalikult kasutatavad andmekogud, mis on leitavad nii opendata.riik.ee lehel kui ka PPA enda kodulehel “Avaandmed” osas. Kaks minu jaoks kõige huvitavamat andmekogu on avalikku korda puudutavad ning varavastased süüteod, millest esimest ma otsustasin pisut torkida.

“Avaliku korra vastased ja avalikus kohas toime pandud süüteod” andmekogu sisaldab andmeid, mis puudutavad kõigi inimeste turvalisust näiteks tänavatel, poodides, ööklubides ja bussijaamas toime pandud kuri-ja väärtegusid. Võtsin selle ette seetõttu, et vaadata, kuidas on turvalisus ajas muutunud – kas rikkumisi on avalikes kohtades vähem või rohkem, millest rikkumised sõltuvad ja kas on perioode ja piirkondi, kus rikkumisi on rohkem.

Rikkumiste üldstatistika

Kokku on registreeritud rikkumisi 5a jooksul 55743, keskmiselt ühes päevas 30.52 väär- või kuritegu, mida ma edaspidi nimetan rikkumisteks.  

Screenshot 2018-12-21 at 12.36.48

Positiivne on näha, et rikkumiste üldarv on langustrendis ning number on langenud aasta-aastalt. Siia kõrvale olgu öeldud, et andmetest tuleb samas välja, et näiteks kehaliste väärkohtlemiste puhul on see number kasvutrendis.

Rikkumised ööpäeva peale jaotatuna on näha paar huvitavat, ja samas selgitatavat, trendi.

Screenshot 2018-12-21 at 12.40.09

Summeerituna on ööpäeva lõikes on näha, kuidas rikkumiste arv on madalaim. Kui sama graafik joonistada välja päevade ja tundide lõikes, avaneb teine huvitav pilt.

Screenshot 2018-12-21 at 12.41.00

Siit graafikult on näha, et päevade lõikes on rikkumiste rütm sama. Erandina laupäeviti ja pühapäeviti on öösel ja varahommiku avaliku korral rikkumisi rohkem, reedel ja laupäeval õhtutundidel alates kella 20-st. Kui seda graafikut veidi üldistada, siis joonistub välja rikkumistest tundide kaupa üsna ilus sinusoid. Selle järgi võib oletada, kuidas politsei oma patrullide ressurssi saab planeerida ning samuti asukohti võrreldes, kus on patrulle rohkem vaja ja kus vähem.

Screenshot 2018-12-21 at 12.42.20

5 aasta keskmine igas päevas on 30.52 rikkumist päevas, trend, nagu ka rikkumiste arv on õnneks kahanev. Graafikult paistab silma 1.10.2015, seda lähemalt uurides on Lasnamäel toimunud 71 vargusjuhtumit avalikes kohtades, järgmiste päevade uudistest ja politsei teadetest ei õnnestunud mul sellele numbrile lisainfot saada.

Rikkumisi pimedal ajal on pisut rohkem kui valgel ajal, info (kellaaeg puudub)

Screenshot 2018-12-21 at 12.46.33

Siit on näha, kuidas valge aja suurenedes suvel suureneb ka rikkumiste arv valgel ajal ja vastupidi. Ehkki järeldust siit teha ei saa, et ühel või teisel ajal rikkumiste arv on suurem, avaliku korra rikkumisi on 7% erinevevusage võrdselt nii valgel kui pimedal ajal, mida iseloomustab järgmine graafik.

Screenshot 2018-12-21 at 12.47.22

Juhtumid tulirelvaga

2013-2017 on registreeritud avalikus kohas 37 juhtumit tulirelvaga. Õnneks neid ei ole üldstatistikas palju. 

Koht Juhtum
Ahtme linnaosa 1
Haabersti linnaosa 2
Haapsalu linn 1
Järve linnaosa 1
Jõhvi linn 2
Kastli küla 1
Kesklinna linnaosa 5
Kose alevik 1
Kristiine linnaosa 1
Lasnamäe linnaosa 4
Narva linn 2
Pärnu linn 3
Põhja-Tallinna linnaosa 3
Saue linn 1
Tamsalu linn 1
Tartu linn 3
Vaiatu küla 1
Valga linn 2
Viljandi linn 2
Grand Total 37

 

Vargused

Kokku oli perioodil vargusi toimunud 25560. Nagu graafikult näha, liiguvad vargused avalikes kohtades ka kahanemistrendis.

Screenshot 2018-12-21 at 13.03.42

Järgmises tabelis on TOP 30 asulat, kus on 5a jooksul absoluutarvuna vargusi kõige enam toimunud.

Screenshot 2018-12-21 at 13.05.16

Tabelist on näha, et nagu ka üldstatistikast, siis vargused on kahanevas trendis, huvitavaim siin tabelis on 5500 elanikuga Haabneeme, kus on vargusi registreeritud 5a jooksul samavõrd Tartu linnaga, kuigi trend on langev. Väiksematest asulatest on Maardus vargusi rohkelt.

Kehalised väärkohtlemised

Ilm on hukas, ilm on hukas,
hirm käis ringi igas metsatukas.
Sain tappa Tapal, mind peksti Pukas,
kuid ühtki senti mul polnud sukas.

Nii alustab Justament oma lugu “Ilm on hukas”. Aeg on aga Justamendi loo valmimisest kõvasti edasi läinud ja kui Toomas Lunge võiski saada silma siniseks paarkümmend aastat tagasi ning ängi laulu sisse valas, siis otsides täna “kehalise väärkohtlemise” kohta andmeid Pukas ja Tapal vaatlusaluse viie aasta jooksul, on vastuseks null. Ei ole andmeid, et keegi oleks Pukas peksa või Tapal tappa saanud. Või kui on, siis nii, et politsei pole pidanud sekkuma.

Küll aga kokku on Eestis kehalisi väärkohtlemisi viie aasta jooksul 1976 (koos konfliktidega 2105)  ja kui keegi kõlava nimega pealinna tiitlit tahab saada, siis pretendeerivad sellele Tartu (339) ja Tallinna kesklinn (338), ehkki kesklinna trend on kasvul, Tartus hakkas langema 2017. aastal. Huvitavaid kontraste võib andmetest veel leida. Pärnus on 5 aasta jooksul toimunud 146 kehalist väärkohtlemist, Haapsalus 9, vahe on 15-kordne. Haapsalu rahvas on rahulikum? Ka Kuressaares ja Viljandis on arvud vastavalt 35 ja 33.  

Ja asulates toimunud kehalised väärkohtlemised tabelina, kus on toodud ära aastate kaupa. Kust on näha, et kõige negatiivsem muutus on Kesklinnas, kus kehaliste väärkohtlemiste arv on tõusnud 18-lt(2013) 173ni 2017. aastal.

Screenshot 2018-12-21 at 13.06.52

Siit on näha üks murettekitav trend, võrreldes 2013. aastaga on 2017. aastaks tipus olevates kohtades mitmekordistunud.

2013 2014 2015 2016 2017
171 167 333 696 738
Tabel. Kehalised väärkohtlemised ja konfliktid aasta kaupa.

Kõige enam toimub kehalisi väärkohtlemisi tänavatel või väljakutel, samuti ööklubides, söögikohtades. Alljärgnev on väljavõte kohtadest, siin on esitatud ka topeltkirjeid, kuna andmebaasis on näiteks tänav-väljak ning avalik-koht, tänav-väljak loetud eraldi kategooriatena. Tendentse siiski näitab.

 

Koht Arv
AVALIK_KOHT,TANAV_VALJAK 469
TANAV_VALJAK 356
AVALIK_KOHT 104
OOKLUBI_DISKOTEEK 94
AVALIK_KOHT,SOOGIKOHT 78
OPPEASUTUS_SELLE_TERRITOORIUM 72
SOOGIKOHT 57
AVALIK_KOHT,OOKLUBI_DISKOTEEK 49
AVALIK_KOHT,KAUPLUS 32
OUEALA_LAHTINE_HOOV 31
KAUPLUS 30
PARKLA 28
MUU KOHT 28
AVALIK_KOHT,PARK 27
AVALIK_KOHT,OUEALA_LAHTINE_HOOV 26
AVALIK_KOHT,PARKLA 25
PARK 24
AVALIK_KOHT,UHISSOIDUK 23
TREPIKODA_KORIDOR 22
TANKLA 15
BUSSIJAAM_BUSSITERMINAAL 15

 

PIME PUUDUB VALGE
1153 144 679
Tabel. Kehalised väärkohtlemised pimedas või valgel ajal.

Röövimine

Kokku on 5 aasta jooksul röövimisi avalikes kohtades 539, see number on 5 korda kahanenud aastaks 2017.

Screenshot 2018-12-21 at 13.09.02

Vandalism

Juhtumeid on 5a jooksul registeeritud 3966. Võrreldes 2013. aastaga on 2017. aasta lõpuks vandalismi tegude arv kasvanud.

Screenshot 2018-12-21 at 13.09.38

Screenshot 2018-12-21 at 13.10.33

Screenshot 2018-12-21 at 13.11.08

Millised mõtted minus tekkisid töö käigus

  • Rikkumiste arv on ajas vähenenud, avalikku korda rikutakse vähem aasta-aastalt 2013-2017 vahemikus ja võib öelda, et elu on turvalisemaks läinud ja avalik kord on paranenud vaadeldud ajas. On kohad, kus rikkumisi on rohkem. Kuid seal, kus on palju inimesi koos, on ka rikkumisi rohkem (ilmselge, dr Watson).
  • Häiriv on (mis ei ole kindlasti PPA kapsaaeda visatud), et kehaliste väärkohtlemiste arv ja vandalism vaadeldud perioodil on kasvanud, esimest eriti Tallinna kesklinnas, huvitav oleks näha ka 2018. aasta võrdlusandmeid. Teisisõnu, tänaval võib peksa saada suurema tõenäosusega. Enim on kehalisi väärkohtlemisi tänavatel, ööklubides, ja ka õppeasutuste territooriumil.  
  • PPA-l on analüüsibüroo, mis võiks täiesti avalikult lisaks andmetele välja anda ka raporteid avalikust korrast. See on üldhuvitav teema.
  • Avaliku korda tagavate meetmena võiks PPA investeerida näiteks kaameratesse probleemsetes kohtades linnades. Andmed on olemas. See on eraldi teema, kuidas õiguslikult tagada inimeste õigused. Ehkki koht on antud selles andmestikus linnas 500x500m ruuduna, siis PPA-l on tõenäoliselt täpsem asukohainfo.

Kuidas valmis

Advertisements

Väliskaubandusministri Hinckuse rünnak iseendale

Töötades täna viiendat aastat IT-sektoris ja olles töötanud MKM-s, olen ma teinud sutsakaid sotsiaalmeediasse teemal IT-minister, kogunes aga ühel hetkel nii palju, et otsustasin koondada oma mõtted sidusaks tekstiks.

###

Peale Marti Kuusiku kiiret minekut väliskaubandus ja IT-ministriks saanud Kert Kingo, soovib võimalikult vähe Eestist väljas käia ning ei taha ja suuda inglise keelt rääkida, on sisuliselt kohatäide.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrist ümber mõtestatud väliskaubandus ja IT-minister on sahk, kes ajab tee lahti, selleks, et ettevõtjad saaksid juba suhete sisseseadmise järgselt ettevõtjatega otse suhelda ja ärisuhteid luua. Teisisõnu, tuua sisse kapitali, luua maailma tipptasemel tooteid ja teenuseid, mis võimaldab tööd siinsetele inimestele, vajadusel palgata väljastpoolt, ent maksta makse Eestis, mis toob ringiga tagasi hüvesid, mida minister saab ringi jagada.

Ehkki ministri eest teevad enamiku sisulist tööd ära EAS, side ja riigi infoühiskonna asekantsler ja majandusarengu asekantsler ja ametnikud, on ministri käes on hoovad teha uksi lahti Eesti ettevõtjatele riikides, kus loeb see, kes laua taga istub. Sparringupartnerina peab olema kantsler piisavalt tugeva selgrooga, et lollusi ära hoida. Suhete loomiseks on ministri äridelegatsiooni visiidid sihtriikidesse, kuhu tahetakse jalg ukse vahele saada, kohtumised, otsesuhted, õhtusöögid, konverentsid, nõukojad, küllakutsed Eestisse. Samuti kohtumised ja kuulamine, mis on siinsete IT ja ekspordile suunatud ettevõtjate probleemid, mida ministeerium saaks lahendada. Minister vastutab samuti ühe valdkonna alusdokumendi, infoühiskonna arengukava ja selle elluviimise eest (mis hõlmab suuri algatusi) ning käib Eestit ELis esindamas. Minister on see, kes paneb Eestist väljas õla alla riigi startupidele, nagu e-residentsus, peaks ütlema avalikult, et “Eesti on maailma parim riik, kuhu investeerida ning meil on parim iduettevõtluskliima”, looma suhteid, et tõmmata siia kasvõi Facebooki sisumonitoorimiskeskust (mis täna läks Riiga), panna tehisintellekti rakendused ehk kratid tööle avalikkuse huvides. Tõsta siinse ettevõtlust väärtusahelas, et teeksime tooteid ja looksime teenuseid, mis on ekspordivõimelised ja kasvaksime ka IT-ettevõtetena allhankemaast välja. Kõneisikuna peab minister suutma avalikkuses inspireerida ja haarata kaasa. Ministri kõnesid valmistavad küll ette enamasti poliitilised nõunikud ja avalike suhete osakond koos sisuinimestega, minu silmis hea minister omab samas ise seisukohta, visiooni ja vaadet ning lõpliku visiooni sõnumi annab minister.

Samuti on minister see, kelle kohalolek, sõna jõud ja ka isiklik karisma loeb kahepoolsete lepingute väljatöötamisel riikidega, isegi kelle puhul saadetakse Eestisse siinse ministriga kohtuma “kõigest” valdkonna aseminister kahepoolsete heade suhete memorandumit allkirjastama.

###

Mitu Eesti ärimaastikul kaalukat sõna omavat IT-ettevõtjat ütlevad avalikult, et tegemist on pseudoministriga. Tõenäoliselt need inimesed ei lähe EKRE ministriga kaasa ärivisiitidele, et mitte legitimeerida EKREt. EKRE-l on tugev maineprobleem, sest arukad inimesed ei taha end siduda rahvuslaseks pidava seltskonnaga, kes koosneb ühelt poolt endistest rahvaliitlastest ja hoiab küll meediat pantvangis paremtiivalise retoorikaga, mis on oma olemuses suunatud lihtsakoelisele madalate emotsioonide üleskütmisele ja pildis olemisele. Mis aga puudutab sisulist tööd, on EKRE praegused ministrid selgelt üle hinnanud oma seniseid eeldusi ja võimeid, nende karjäärikõverad on hüpanud ministeeriumi allasutuse juriidilise osakonna inimesi mitte juhtivast ametnikust ja valdkonnaga kokkupuudet mitteomavast inimesest hooga ministriks. Ja kui EKRE maineprobleem peaks realiseeruma Eesti digiriigi maineprobleemiks, mida täna igapäevaselt võib Lääne meediast lugeda, võivad siinsed patriootlikult meelestatud eksportivad ja välisinvesteeringuid liimina külge tõmbavad ettevõtjad nahast välja pugeda, ent kapital ja tööjõud liigub siiski sinna keskustesse, kus on turvaline, ennustatav ja on vabadusi piisavalt. Kas see ongi eesmärk?

###

Parimal juhul võib täna värske minister Kert Kingo peeglisse vaadata, tervitada end igal hommikul: “Tervist, proua minister!”, kuid peab samas tõdema Hinckuse moodi “Hukkunud Alpinisti hotellist”, et ma ise tulin endale kallale. Püüdes Pisa torni pildistada kallutades selleks fotoaparaati, võib saada pildile sirge Pisa torni ja seda inimestele näidata, ent kohale minnes on torn endiselt viltu. Süüdi ei ole siinkohal kaamera, vaid see, kes kaamerasse vaatab ja pildi teeb. Eesti keel ei ole lingua franca, nii TalTechis kui TÜ-s õpetatakse ärialast inglise keelt ja alla keskmise vene keele oskusega võib heal juhul pöörata pilgu Peterburi aselinnapea poole. Töövaidluse lõpp maksuametiga, on samas ka koht, kus kaamera võib hakata pilti õigesti näitama.

Suurim probleem kidurast keeleoskusest on aga ministri sõnumis, et ta istub võimalusel kodus.

###

Kuniks Ilmar Raag paneb Facebookis uhkusega selga pusa ‘Je suis süvariik’, teeb sellest pilti ja Meelis Oidsalu taolised asekantslerid kaitseministeeriumis suudavad avalikkuses mõtestada ja kaitsta veendumust, mis on riigi ja liberaalse demokraatia roll, seni on veel hästi. Olles vestelnud mitme avalikus sektoris töötava sõbra ja ametnikuga, on inimestel, kes tahavad, et Eesti riik edasi liiguks sentiment praegu äraspidine, mitmed ütlevad, et erasektoris oleks parem töötada. Siiski üks avaliku sektori töötaja möönis, et nii lihtsalt poliitikud apoliitilisi ametnikke ära ei kanguta. Ühe valimistsükliga Eesti senist riigikorraldust pea peale ehk ei suudeta pöörata, ent pidevad ja jätkvuad mainelaksud, mis loovad fooni, et kukume ühte liigasse riikidega, mis piiravad nähtamatult kodanikevabadusi, teevad oma töö, mida on raske tulevikus ümber pöörata.

###

Huvide deklaratsioon: Töötasin MKMis 2008-2009 avalike suhete osakonnas nõunikuna, majandus- ja kommunikatsiooniministri rolli täitis Juhan Parts (siis IRL), kes tegi täna kahe ministri töö ära üksi. Minu vastutusvaldkondadeks olid lennundus-merendus, kriisiregulatsioon ja riigi infosüsteemide osakonna kommunikatsioon. Erakondlikult ma ei ole ühegi erakonnaga seotud olnud, i.e kuulunud erakonda. Ehkki Juhan Partsil ministrina olid omad veidrused ja ebaõnnestumisi, viskas ta vajadusel hallide soovidega pool-korrumpeerunud ettevõtjaid Harju tänava kabinetist välja, tal oli väljakujunenud ring vastaseid, oli ta teotahteline, visiooniga, oli ta ka juures äärmiselt võimekas ja tõenäoliselt Euroopa Kontrollikojas ta täna vajab tõlki harva. Pean aga samas täna Isamaa solvumist, mida oli lugeda välja Helir-Valdor Seederi kõnest Isamaa suurkogul, üheks pea katalüsaatoriks tänase koalitsiooni tekkel.

Kolm näidet Anastassia Kovalenko viitamata jätmistest

Postimees kirjutas lisaks Rainer Vakra plagiaadijuhtumile mõni aeg tagasi ka, et Riigikokku kandideeriv, aga sinna mitte pääsenud Anastassia Kovalenko magistritöös tuvastati plagiaat.  

Riigikokku kandideerinud Anastassia Kovalenko kirjutab Facebookis, et:

kovalenko-fb.png

Kuvatõmmis Facebookist.

Tahtsin kontrollida Anastassia Kovalenko väiteid ja võtsin kiiresti avalike allikate põhjal ette tema magistritöö ning proovisin leida sarnasusi teiste töödega.

Sarnasuse leidmisel, eeldasin, et:

  • Tekstis on sarnasus, on kopeeritud lauset teisest tööst sellele tekstisiseselt viitamata
  • Lause(d) on viitamata nii tekstis ja allikate loetelus, või:
  • Lause(d) on viitamata või viidatud teistele allikatele tekstis, allikate loetelus viide eksisteerib
  • Viitamata lause(d) on avaldatud kellegi teise tööna varem kui Anastassia Kovalenko magistritöö

Saan alltoodud näidetega näidata, et:

  1. Vähemalt ühe korra on Anastassia Kovalenko võtnud laused Sirje Kännola bakalaureusetööst, millele ei ole ühtegi viidet ei tekstis ega ka allikate loetelus. Lükkan ümber Anastassia Kovalenko esitatud väite Facebookis, et: Samas olen kõik allikad välja toonud kasutatud materjalide all ning pole kordagi püüdnud teiste mõtteid esitleda enda mõtetena või esitada kellegi teise tehtud tööd enda nime alt. Mõlemad magistritööd said heakskiidu minu juhedajatelt, komisjonilt, retsensendilt, samuti läbisid need ka plagiaadikontrolli.”
  2. Jätnud korduvalt viitamata oma juhendaja Priit Sanderi lausetele ja mõtetele tekstis – seda esineb läbivalt erinevatel lehekülgedel.
  3. Juhendaja Priit Sander on aktsepteerinud töö, kus ühe tema artikli lauseid korduvalt kopeeritakse neile tekstis viitamata.

Näide #1. Igasugune viide puudub.

Anastassia Kovalenko (lk 27):

Dividendipoliitika kohta läbi viidud uuringute põhjal nähakse dividendipoliitikat kui üht keerulisemat seniajani lahendamata probleemi majanduses. Dividendide maksmine on seotud äriühingu aastaaruande vastuvõtmisega, mille kinnitamine toimub ÄS § 293 alusel üldkoosolekul ning juhatuse ettepanekul. Dividendide maksmine on sätestatud küll struktuuridirektiivis, aga selle üle otsustamise küsimus on jäetud üldkoosoleku pädevusse. Seega on ettevõtte dividendipoliitika sisuliselt enamusaktsionäri kontrolli all. Enamusaktsionär peab küll arvestama teatud piirangutega dividendipoliitika kujundamisel, kuid need on mõeldud võlausaldajate, mitte vähemusaktsionäride õiguste kaitseks. Nii näiteks tohib ettevõte dividende maksta üksnes vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruandeaasta puhaskasum) ning dividendide suurus otsustatakse kord aastas üldkoosolekul kinnitatud aastabilansi alusel.

Sirje Kännola (lk 3):

Dividendipoliitika kohta tehtud uuringute põhjal nähakse dividendipoliitikat kui ühte keerulisemat siiani lahendamata probleemi majanduses. Dividendi maksmine on seotud äriühingu aastaaruande vastuvõtmisega, mille kinnitamine toimub üldkoosolekul ÄS § 293 alusel ning juhatuse ettepanekul. Dividendi maksmine on sätestatud küll struktuuridirektiivis, aga selle üle otsustamise küsimus on jäetud üldkoosoleku pädevusse eelnõu art. 48(1) ja art. 82(3) SE, mis näeb ette et kasumijaotus tuleb sätestada põhikirjas art. 50(1) SE art. 82(3). 1 Milles kuni tänaseni küll puuduvad kohustusliku kasumi reeglid. Samuti nähakse direktiivis 90/434 EMÜ dividendiga seonduva vahetu maksmisele, ja sellega seonduva õigluse kuritarvitamise siseriikliku enda otsustada. Tuginedes direktiivist tulenevale regulatsioonile nähtub, et puuduvad kindlad normid kasumijaotusel. Seega kuna Euroopa Liidu ühingu õiguses puudub kohustuslik kasumijaotus ei anna ta ka mingeid reegleid selles osas, peale selle et struktuuridirektiivi eelnõu näeb ette, et dividendi jagamine tuleb anda üldkoosoleku pädevusse ja seda tuleb sätestada põhikirjas.

Näide #2. Tekstis viide puudub

Viide tekstis puudub. Allikate loetelus on viide Priit Sanderi tekstile, sõnade järjekorda on vahetatud.

Anastassia Kovalenko (lk 10):

Riigi poolt kehtestatud seadustel ja reeglitel on oluline mõju investorite käitumisele, väärtpaberite hindade kujunemisele ning väärtpaberituru arengule. Aktsionäride õiguste regulatsioon on üheks selliseks valdkonnaks, kus langetatud otsused avaldavad ülalnimetatud protsessidele olulist mõju. Näiteks, kui vähemusaktsionäride õigused pole kaitstud, on kõige optimaalsem investeeringu näide kontrollpaki ostmine. Selleks aga, et investoritel oleks rohkem valikuid ning võimalusi, on oluline parandada vähemusaktsionäride kaitsemehhanisme. Teisisõnu, riigi finantsstruktuur, 11 dividendipoliitika, investeeringute jaotuse tõhusus sõltub sellest, kuidas seadus investoreid kaitsta suudab.

Priit Sander (lk 309):

Riigi poolt kehtestatud seadustel ja reeglitel on oluline mõju investorite käitumisele, väärtpaberite hindade kujunemisele ning väärtpaberituru arengule. Aktsionäride õiguste regulatsioon on üheks selliseks valdkonnaks, kus langetatud otsused avaldavad olulist mõju ülalnimetatud protsessidele.

Näide #3. Kopeeritud on tõlget kolmandast tööst, tekstis viide puudub.

Viide Priit Sanderile puudub, eksisteerib viide Maury & Pajuste inglisekeelsele tööle, mida Priit Sander on tõlkinud. Priit Sanderi artiklile on allikate loetelus viidatud. Anastassia Kovalenko on tekstis muutnud Priit Sanderi tõlget kasutades ja seda erinevatele lehtedele kopeerides üksikuid sõnu ning muutnud üksikutes kohtades sõnade järjekorda.

Anastassia Kovalenko (lk 69)

Kuna kohustuslikukasumijaotuse puhul genereerib aktsiainvesteering väikeinvestoritele rahavoogu igalaastal, mil ettevõte on kasumis, suurendades seeläbi vähemusaktsionäridele kuuluvateaktsiate väärtust, mis tähendab, et dividende teeniva aktsia väärtus on üldjuhul suuremkui dividende mitteteeniva aktsia väärtus.

Anastassia Kovalenko (lk 28-29):

Kohustusliku kasumijaotuseefektiivsus vähemusaktsionäride õiguste kaitsel sõltub aga raamatupidamisarvestusereeglite rangusest (rangemad reeglid tähendavad üldjuhul suuremat kaitstust) ja selliste seadusandlike piirangute olemasolust, mis takistaksid enamusaktsionäril rahaväljaviimist ettevõttest (näiteks siirdehindade kaudu, omanikule madalaprotsendilise laenu andmise kaudu vms) ning põhjendamatult suurte tasude maksmist ettevõttejuhtorganite liikmetele. Eelkõige on kohustuslik kasumijaotus levinud riikides, milleõigussüsteem tugineb Prantsuse variandile tsiviilõigusest (ingl French-civil-law countries). Euroopas rakendatakse seda näiteks Kreekas ja Portugalis; laialt on kohustuslik kasumijaotus levinud Ladina-Ameerika riikides (nt Brasiilia, Tšiili,Kolumbia, Uruguai) (Ibid). Mõnes Euroopa riigis (nt Soomes) pole kohustuslikkasumijaotus küll automaatne, kuid vähemusaktsionäride on antud õigus soovi korralnõuda mingi osa kasumi jaotamist dividendidena (Maury ja Pajuste 2002)

Priit Sander (lk 311-312):

Kohustuslikku kasumijaotust on erialases kirjanduses käsitletud kui vahendit suurendamaks väikeaktsionäride kaitset (La Porta et al 1998). Kuna kohustusliku kasumijaotuse puhul genereerib aktsiainvesteering väikeinvestoritele rahavoo igal aastal, mil ettevõte on kasumis, suurendab ta väikeaktsionäridele kuuluvate aktsiate väärtust. Kohustusliku kasumijaotuse efektiivsus väikeaktsionäride õiguste kaitsel sõltub aga raamatupidamisarvestuse reeglite rangusest (rangemad reeglidtähendavad üldjuhul suuremat kaitstust) ning selliste seadusandlike piirangute olemasolust, mis takistaksid enamusaktsionäril raha väljaviimist ettevõttest (näit. siirdehindade kaudu, omanikule madalaprotsendilise laenu andmise kaudu vms)ning põhjendamatult suurte tasude maksmist ettevõtte juhtorganite liikmetele. Eelkõige on kohustuslik kasumijaotus levinud riikides, mille õigussüsteem tugineb Prantsuse variandile tsiviilõigusest (ingl French-civil-law countries). Euroopas kasutatakse seda näiteks Kreekas ja Portugalis; laialt on kohustuslik kasumijaotus levinud Ladina-Ameerika riikides (näit. Brasiilia, Tšiili, Kolumbia, Uruguai) (Ibid). Mõnes Euroopa riigis (näit. Soomes) pole kohustuslik kasumijaotus küll automaatne, kuid väikeaktsionäridele on antud õigus soovi korral nõuda mingi osa kasumi dividendidena jaotamist (Maury ja Pajuste 2002)

Allikad:

Kännola, Sirje (2013). KOHUSTUSLIKE DIVIDENDIDE VÕIMALIKKUS EESTIS

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/33144/kannola_sirje.pdf

Kovalenko, Anastassia (2017). VÄHEMUSAKTSIONÄRIDE INVESTORKAITSE PARENDAMISE VÕIMALUSED EESTIS

https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57918/kovalenko_anastassia.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Sander, Priit (2005). DIVIDENDIPOLIITIKA SEADUSANDLIK REGULATSIOON VÄIKEAKTSIONÄRIDE ÕIGUSTE KAITSEL
https://www.researchgate.net/publication/255663130_DIVIDENDIPOLIITIKA_SEADUSANDLIK_REGULATSIOON_VAIKEAKTSIONARIDE_OIGUSTE_KAITSEL

Antson, Agate. Tartu Ülikool tuvastas Anastassia Kovalenko mõlemas magistritöös ulatusliku plagiaadi 

https://www.postimees.ee/6548829/tartu-ulikool-tuvastas-anastassia-kovalenko-molemas-magistritoos-ulatusliku-plagiaadi

Maury & Pajuste (2002). Multiple Controlling Shareholders and Firm Value.

Tööriistad

www.google.com

https://copyleaks.com/compare 

Minu juuksurid

Ilma erilise sissejuhatuseta. Istuda kord kuus või pisut harvemini toolis ning peeglis iseendaga aru pidada, on viinud mind kokku juuksuritega. Ma lasen peaaegu iga kord lõigata sama soengu. 

1989, Agnes

Agnes oli mu esimene juuksur alevis, keda ma mäletan. Tumedate keemiliste lokkis juustega, kahe lapse ema. Agnes palju ei rääkinud. Agnes kaua juuksurina ei töötanud. Agnes jäi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast poole punktiga joone alla ning seejärel õppis juuksuriks, misjärel elu viis ta oma rada. Agnes elas üksvahe mu lapsepõlvesõbra vanaemaga samas majas. Luurasime sõbraga ta ukse taga, kui Agnes ja külalised viina võtsid. Sain seltskondlikust vestlusest teada uusi roppsõnu. Viimati nägin Agnest oma alevi naabri matustel peielauas.

Loe edasi “Minu juuksurid”

Perekond Kuke kaks aastat Pärnus

Kaks aastat tagasi lumisel novembrikuu päeval parkisime oma päevinäinud halli kolmanda seeria BMW ühele Pärnu Aisa tänava kortermaja õuele. Maja oli üsna uus, selle esimese korruse korterist 6 pidi saama meie ajutine katusealune kuni suveni, mil omanik tuleb Pärnusse supelsaksaks. Minul ja Aigil puudus tol hetkel adekvaatne ettekujutus, mida tähendab töötamine kaugelt, ehkki nädalase tööotsa olime Pärnust mõni kuu tagasi teinud ning ka viiekuune Kaarel ja viiene Kirsi pidid loobuma seni tuttavatest radadest, mängumaadest ja sõpradest Tallinnas. Oli küll õrn aimdus, aga tegelikkusest oli see kaugel. Meie plaan oli nii kiiresti kui võimalik alustada kingituseks saadud vanatädi majaosa renoveerimisega ning kolida randa.

Kuni tänaseni püüan ma ammendavalt sõnastada seda ajendit, mis pani meid Tallinnast – töökohtade keskpunktist ning Eesti elu arterist – ära liikuma, vaatasid ju ka osad sõbrad meid pisut kõõriti – siis täit selgust ja sõna ei ole ma selle liikumise ajendiks leidnud. Minu tänase tööandja, Topia andmetest võib leida kinnitust, et pole võimalik valida seda ühest, kõige enam eelistatud elupaika maailmas. Isesuguste ja erinevate väärtushinnangute ja vajadustega inimeste jaoks on olulised erinevad väärtused, kellele turvalisus, kellele looduskeskkond, kellele kinnisvarahinnad, kellele transpordi ja töökoha ligipääsetavus. Sellest tulenevalt on ka erinevate inimeste eelistatud linnad/elukohad erinevad. Kui ma aga peaks kolm põhjendust Pärnu kasuks tooma, siis paneksin kaardid:

  • Tallinna liigsele kokkusurutusele (Eesti kontekstis) ja ajale, mis kulub transpordile
  • Pärnu rahulikum kasvukeskkond lastele ning ei saa ka üle ega ümber (teatava üldistusena), et:
  • Pärnu kesklinna lähedane elatav maja krundiga maksab kolmetoalise korteri hinna Nõmmel
  • Pärnu on Mulgimaale (minu juurtele) lähemal kui Tallinn

Ja ehk lisandub nimekirja tuleviku ja Tartuga võrreldes ka võimalus, et

Rail Balticu tulekuga muutuks sõit kahe linna vahel ajalises mõõtkavas võrreldavaks reisiga Viimsi poolsaare tipust Balti jaama.

Maailma konteksti vaadates, asetub Pärnu 2030. aastaks ehk tekkivale kaubateele Aasiast Euroopasse, mille eelduseks on arktilise Põhja-Jäämere jääst vabanemine, Norras Kirkenesis Barentsi kaubasadama väljaehitamine, tunneli loomine Helsinki-Tallinna vahele ja Rail Baltic, mis Aasiast transporditava kauba toob Euroopa südamesse. 2018. aasta alguses ettevõtte Sor-Varanger Utvikling avaldatud dokumendis “An Arctic Railway Vision” nähakse ette lisaks 2026. aastal avatavale Rail Balticule aastaks 2030 avatavat kiirraudteed Norra kirdeosast Helsingisse, mille eesmärk on haarata endale 10% Euroopasse tulevatest Hiina, Taiwani, Lõuna-Korea ja Jaapani suunalistest konteinerveostest ehk 550 000 konteinerit igal aastal, mis jõuaksid Helsingi kaudu nii Kesk-Euroopasse kui ka Sankt-Peterburgi, esimesel juhul läbiksid Balti riike.

***

Ja siis on veel Pärnu ja ümbruskonna rannad.

***

Olles lapsepõlves veetnud suvesid Pärnus vanatädi juures, on mul oma ettekujutus, millele proovisin aegajalt Pärnus sõpru külastades kinnitust saada.

Enam ei ole alles kohvik Kasekest Supeluse tänaval ning äratuntava häälega ZILi kollasesse paaki ehitatud kaljaautomaate, mis suvistel Pärnu tänavatel ENSV viimaste hingetõmmete ajal ringi vurasid ning kolmeliitrisse purki leivajooki viie rubla eest niristasid. Mida oli hea lürpida, aga ka hiljem vanatädi kemmergu vahet joosta. See-eest on endiselt rand, mudaravilast on saanud spaa, kesklinnas müüakse pontšikuid, Sindi Vovka küsib endiselt raha bussijaamas, palju on kohvikuid ja uusi kauplusi ning linn on väga hästi rattaga läbitav.

Endiselt on alles rannapiirkonna kärarikkus suvisel ajal ning veidrad lõbusad supelsaksad ja muidu uitajad, kes suvise vabaduse laineharjal lubavad endale Pärnus seikluse või joogi rohkem kui kodus ning lapsed, kes jäätisemüügiga rannas jalgrattaraha koguvad.  

Olen sisimas kogu aeg üritanud ellu tuua selgust ja puhtust. Müravaba keskkonda ja vaikust. Vajan sisimas pisut rohkem privaatsust, teisalt ei tahtnud ma ka loobuda kolimise hetkel heast tööst Proeksperdis tooteomanikuna ning arvasin, et on ka mõistlik, kui vajalikud teenused ei ole kaugel ja kättesaamatud. Proeksperdis õnnestus mul veenda juhtkonda avama Pärnus harukontorit ning otsima arendajaid, kes tahaksid siit tööd teha. Läks hästi.

***

Pärnus on mitu hoovust ja linnaosa ning ajastut ja kihti. Meie pere Ülejõe koduni juhatanud kinnisvaramaakleri büroo turuülevaade nendib, et kohalikul rahval randa eramajadesse on asja vähe, sest tengelpung on väike. Rannaäärsed eramud on peamiselt väljastpoolt tulijate privileeg. Rannas elamise väljaminek on suurem kui Kalamajas. Kontrastina Rääma aedlinnakus või Ülejõel võib aga kohata nii õllesõpru kui ka August Jakobsoni “Vaeste ja patuste alevigi” hõng on kusagil õhus heljumas. Ning siis on kesklinn, Mai, Raeküla, Vana-Pärnu, Sauga, nüüd veel Tammistegi. Pärnus on koolis käinud Konstantin Päts, siin on elanud Friedrich Martens, Pärnu Postimees Johan Woldemar Jannsen ning saati, Pärnus on välja kuulutatud Eesti Vabariik.

***

Vanatädi maja renoveerimisest ei tulnud suurt midagi välja. Olime jagelenud muinsuskaitseametnikuga aasta, et nõuetele vastata, vaielnud kaasomanikuga ning pangalaen ja ehitajagi olid välja valitud, ent kogu komplekti ja teadmist, et elame ühes majas nii muinsuskaitseametiga, kes dirigeeris, milliseid aknaliiste tohib kasutada, kui palju põrandast üles võtta ja millist värvi kasutada kui ka kaasomanikuga arvesse võttes ei tekitanud see meis rahulolutunnet. Irooniaga ütlen, et ootan seda inimnäolist muinsuskaitseametit kohe huviga. Seda kokteili kokku segades jäi hinge kripeldus – ei ole päris oma ja ei saa ise otsustada – otsustasime, et hingerahu saavutamine on olulisem – müüme ja ostame päris oma elamise.

See oli kokkuvõttes hea otsus.

***

Pärnu linnarahval on ka omad veidrused, millega tuleb harjuda. Oleme olnud kimpus, et ürituste Répondez S’il Vous Plaît’le ei vastata. Pärnu talverehvide järgne liiklus ja soojad ilmad on omaette skeene ning üsna tihti räägitakse Pärnus ja mulle tundub, et ka keskendutakse rahale, millele viitab ka see, pisut pettunud alatooniga lugu. Igasuvise jämmari, Weekendi ajal liigub linnas ringi tavapärasest rohkem pohmellis sinikaelrullnokki, samas kohalikku elu kajastab (viimasel ajal küll lahjemas kastmes) tuntud Rääma eluülikoolivilistlane ja liider Vello42. Siin on õnneks palju erinevale maitsele kultuuriüritusi ja siis veel Augustiunetus – olime sel suvel lummatud. Loodetavasti tegijatel jätkub jaksu seda festivali edasi teha.

Samas, inimesed on sõbralikud ning suhtlemisaltid, ilmselt tänu turismikogemusele. Võõrastega on võimalik jutule saada ning ka siinne kultuurielu on vilgas. Oleme käinud nii Uue Kunsti Muuseumis kui avastanud Pernova Loodusmaja, külastanud erinevaid üritusi ning loomulikult Lottemaad. Olen töötamas ja rääkimas käinud Forwardspace’s ja Pärnus on suurepärane raamatukogu. Häbi, mida tuleb tunnistada, et Endlasse veel jõudnud ei ole. Noorem veel teistega magama ei jää.

Randadest oleme jõudnud enamasti Valgeranda, seal on vähem inimesi ja kodust ei asu see kaugel.

***

Lapsed on kohanenud Pärnu eluga üllatavalt hästi. Kirsi pidi vahetama Pärnu aja jooksul kaks korda lasteaeda, kuid elas üle, alguses kohanemisega oli tegu ka sellega, et uusi sõpru kohe ei olnud. Õnneks on meil toredad naabrid ning sai naabritüdrukuga ja teiste üleaedsetega samasse rühma. Kirsi on hakkaja ja leiab kiiresti kontakti. Samad lasteaiaõpetajad said ka Kaarlile ning üks käib sellest aastast rõõmuga nüüd Ülejõe põhikoolis, teine Kadri lasteaias. Oleme käinud tantsimas ning ujumas, tütar on tagunud suvel kooli juures jalgpalli, osalenud Black & Brownie tantsulaagris ning müünud naabritüdrukuga aia ääres marju. 1. septembril on Pipi Pikksukk visanud Kirsi üle õla kooli aktusel. Ainult, et korterieluga harjunud pere lemmik, kass Suusi, jäi aasta tagasi auto alla …

See-eest väärtus, mida annab oma aia õun, maasikas või tikrimari, isiklik liivakast või kiik, seda ei ole võimalik arvudes edasi anda.

Kodukoha pagar Leivakas, kes teab klienti nimepidi, pakub uskumatult head lihaleiba ning on teinud firmaürituseks suurepärase võileivatordi.

***

IT-alane tööturg on Pärnus veel toores. On harukontoritega tarkvaraarendajad Proekspert, on BrightSpark, Fujitsu avas oma kasutajatoekeskuse ning siis on tükk tühja maad. Elisa on öelnud, et võimaldab kaugtööd, Swedbank võimaldab kaugtööd, et ma kellelegi liiga ei tee, siis siin on üsna kasulik nimekiri. Kaugtöö võimaldamine vajab kultuurimuutust ettevõttes kui ka kaugtöö tegija avatust uue mõtteviisi ja uute töömeetodite suhtes, juhi usaldust. Head eneseväljendusoskust ja kommunikatsioonioskust töötegijalt nii sõnas, kirjas kui pildis, distsipliini ja iseseisvust. Olen selle loo kirjutamise hetkel kaugtööd teinud 2 aastat ning üsna palju õppinud, tööharjumused on muutunud ning võin täna öelda, et töötan oluliselt teistmoodi, kui töötasin kontoris alaliselt kohal olles.

***

Cleveron on leidnud Viljandi, ilmselt mõjutab see lähiajal ka kohalikku IT-õpet, Pärnus on üsna palju ka tööstusettevõtteid. Samas Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž on üsna tugevalt siiski turismile ja teenustele fokusseerinud. Minu vaimusilmas see ei peaks nii olema, võiks olla ka tehnoloogiaalast kõrgharidust.

***

Pärnus on palju häid kohvikuid ja kõrghooaja väliselt võib väga hea kvaliteediga lõuna saada 4-5 euroga kesklinnas, natuke äärelinna poole isegi alla 4 euro, õhtusöökidest ma ei räägigi. Minu lemmikuteks on kujunenud Mahedik – väga head toidud ja mitmekesine valik, Jahisadama restoran – juba vaate ja lõunapakkumiste pärast olen käinud ning seal on parim lastenurk Pärnus, Aara kohvik – kui on vaja koduseid toite ja kuu lõpp paistab, Supelsaksad – kui on vaja head kogemust. Kui Pärnust välja sõita, siis Sindis on tore kohvik Julius, kus on samuti suurepärased grillkotletid. Restoranidest olen mitmel korral külastanud Nooti. Pärnul on turismihooaja pikendamiseks oma kohvikutenädal.

Kui suvi on läbi, siis Pärnus tasub ringi vaadata spaades. Siin on Estonia Resort, Hedon, Tervis, Viiking. Me oleme perega kõige rohkem käinud Viikingus, kuna seal on lastele kõige mõnusamad tingimused, samuti saunad.

Oleme käinud avastamas ka Tolkuse raba ning Jõulumäge. Raeküla terviserajal ja Nurmenuku talus, Rae järve ääres.

Koht, mida ma tahan lähiajal koos puitmaterjaliga külastada on Ülejõe põhikooli juurde tehtud töökoda Ülejõe Makerspace, mida saavad kasutada ka lapsevanemad. Teen mõne pingi või midagi huvitavat alustuseks.

***

Sõidan kord nädalas ka Tallinnasse ning olen tee peal püüdnud telefonikaameraga kinni aegumatuid vaateid linnale, jõele ja inimestele. Kui udu katab oktoobrikuu hommikul silda, on vaevu näha Saare-Lääne piiskopi asutatud Vana-Pärnu sabana tekkinud Ülejõelt kesklinna. Pärnut on mainitud esmakordselt 1251. aastal, minu kokkupakitud ülevaade ühe pere kahe aasta elust ja muljetest 767 aastat hiljem aitab ehk natuke udu hajutada, mis võib-olla tekib kellelgi teisel seoses Tallinnast ära (väiksemasse kohta) kolimise ideega.

Head mängimist selle ideega ning kolimist. Pärnu on minu vaimusilmas 30 aasta pärast Eesti linn number 2.

Erakondade kogukonnaloome ja omameedia enne Riigikogu 2019 valimisi

Miks erakonnameedia

Mind ajendas andmeid koguma teadmine, et varsti on Riigikogu valimised ja tahtsin aru saada, millise meediavõimekuse on erakonnad üles ehitanud. Sellest hobiuurimisest järeldub, et erakonnad, kes on loonud erakondlikult tugeva meediakanalite süsteemi ja toimivad virtuaalsed kogukonnad ja poliitikute profiilid, kuhu omakanalid ja sobiv frame peegelduvad, on suutnud arvamusküsitlustes toetust kõvasti kasvatada ning hoiavad seeläbi enda põhivalijat infoväljas.

Kogukonnaloome järgi on näha, kuidas EKRE ja Reformierakond on teinud tugevalt tööd, Keskerakonnal on Edgar Savisaare ajast jäänud kõige laiem meediaspekter, teised erakonnad on maha jäänud ning on ka näha, et Vabaerakond ei ole suutnud oma organisatsiooni käima saada, vähemasti virtuaalseid kogukondi ei teki.

Uurimise kitsendusteks on see, et ma ei ole uurinud venekeelseid kogukondi ja meediat ning seal toimuvat, välja on jäänud VKontakte. Samuti olen vaadanud poliitikutest riigikogulasi, kohalikule tasandile veel ei jõudnud.

Olen toonud välja ka andmed ning teinud kaarti erakondade “Maa hõivamisega” Eestis, kui keegi tahab edasi uurida ja täiendada.  Loodan anda ka müksu erakondadele, et erakondlikku meediat valimiste eel ikka rohkem tekiks.

Erakondade omameedia

Screen Shot 2018-10-02 at 10.38.14

Graafik 1. Erakondade omakanalite jaotus.

Omakanalite jaotusest on näha, et erakonnad on ehitanud üles virtuaalsed kogukonnad, kuhu peegelduvad uudissaitidelt ja muudest kanalitest viidatud materjal ning arutelud. Samuti on erakondadel poliitikute profiilid (Facebookis, Twitteris, Instagramis). Ehkki ajalehti on arvuliselt vähem, siis nende leviulatus on katvuselt võrreldav kogukondadega. Erakondlik ajaleht on siiski ühesuunaline propagandavahend ning kriitilist arutelu ei võimalda.

Vabaerakond

Screen Shot 2018-10-02 at 07.31.20

Eksisteerib erakondlik uudissait ning Riigikogu liikmetel on vähe Facebooki profiile ning persoonilehti.

Isamaa

Screen Shot 2018-10-02 at 07.34.02

On loonud erakondliku uudissaidi, Riigikogu liikmetel on Facebooki profiilid ning kasutab veebiraadiot ja veebitelevisiooni uudissaidil.

Keskerakond

Screen Shot 2018-10-02 at 07.35.17

Mitmekülgseim ja katvaim omameediaspekter. Keskendunud traditsioonilistele kanalitele: paberlehed ja televisioon, arendab ka digikanaleid. Olemas erakondlik uudissait, üleriiklik paberleht, linnaeelarvest rahastatavad Tallinna linnaosalehed ning TTV. Erakonnaliikmetel Facebooki profiilid ning erakonnal kogukondlikud profiilid, Twitterit kasutatakse vähe, Instagrami pea üldse mitte.

Reformierakond

Screen Shot 2018-10-02 at 07.35.58

Kõige mitmekülgsem digitaalmeedia spekter, omameedia kohapealt tagasihoidlik traditsiooniline meedia. Veebilehed nii erakonnal, naiskogul, Meedia läbi kandidaatide nii Twitteris, Facebookis, Instagramis, arvamuskanal Mediumis, olemas poliitikute persoonilehed ning Facebooki kogukonnad. Keskne uudissait puudub, uudised agregeeritud erakonna lehele.


EKRE

ekre-media

Arendanud välja iseseisva ja laial spektril meediavõimekuse, kõige mitmekülgsem kogukonnaloome. Olemas uudissait, ajakiri Torkaja, Facebooki kogukonnad ja väheste riigikoguĺaste profiilid. Häälekamad riigikogulased ka Twitteris. Samuti ideid toetavad kogukonnad. Samuti ristviidatakse Objektiivi portaali materjale.

Sotsiaaldemokraadid

Screen Shot 2018-10-02 at 07.38.09

Poliitikute profiilid Facebookis ja Twitteris ning ajaleht ja uudiskiri. Üsna tagasihoidliku omameediaga.

Erakondade kogukonnaloome Facebookis

Kogukonnaloome on suunatud tegevused selleks, et koondada ühiste huvidega inimesi. Enamasti on kogukonnaloome defineeritud piirkonnaga, kuid see ei pruugi nii alati olla.

Laias laastus avaneb Facebookist pilt, mille järgi saab erakondade virtuaalsed kogukonnad  jagada kolmeks (minu liigitus):

  • Geograafilised: valimispiirkonna või kodukoha lähedased kogukonnad
  • Konkreetset poliitikut järgivad kogukonnad
  • Huvikogukonnad: kindla erakondliku seosega huvikogukonnad

Geograafiliste virtuaalsete kogukondade puhul on keerulisem (kuid mitte võimatu) kindlaks teha, kas kogukond Facebookis on algatatud erakonna peakontori poolt või on tegu lihtliikme algatatud kogukonnaga kodukohas. Ilmselt ei ole erakonna peakontor algatanud kogukonda Uulu külas või Vändras, kuid tõenäolisem on, et kogukonnad, mille katvus on Riigikogu valimisringkond või maakond, on algatatud tsentraalselt.

Andmete põhjal tundub, et üks indikaator, mille järgi võiks kogukondade loome efektiivsust vaadata, kui kodu lähedale on erakonnad suutnud aktiivsed kogukonnad luua. Kui palju on valla tasemel kogukondi, kui palju konkreetse vallakeskuses/linnas/linnaosades. Teiseks indikaatoriks, kui suure geograafilise haardega virtuaalseid kogukondi luuakse.

Kõige laiema haldusjaotusliku spektriga kogukondade tekitaja geograafiliselt (külast välisriikide, Soome ja Rootsini) on EKRE, samas kui Reformierakonnal on arvuliselt rohkem kogukondi ning suurim esindatus valla tasandi kogukondade hulgas.

Kõige kehvema kogukondade hulgaga on Vabaerakond, kes on jäänud kogukondade ehitamisel maakonnaüleste kogukondade tasemele enamasti, esimeste vahele jäävad sotsiaaldemokraadid ja Isamaa.  

Kõige huvitavam piirkond erakondade jaoks on Harjumaa, kõige ebahuvitavam Jõgevamaa ja Hiiumaa. Mulle pisut üllatav oli, et Ida-Virumaal ning Pärnumaal on erakondadel rohkem kogukondi kui Tartumaal. Geograafiliselt kõige “suuremad augud” sees on Isamaal, ma ei suutnud tuvastada ühtki kogukonda 7 maakonnas (sotsidel 6-s), samas kui Vabaerakonnal oli “auke” vähem, kuid kogukonnad ka see-eest multimaakondlikud (üks kogukond katab mitut maakonda). Samas tekib sellise taktika puhul küsimus, mis seos on ühises Järva- ja Viljandimaa kogukonnas inimestel ühiselt asju arutada peale Vabaerakonna huvi mõlemast maakonnast hääli Riigikogu valimisteks saada?

Kõige ühtlasemalt on Eesti ära katnud Reformierakond, kellel leidub igas maakonnas vähemalt üks kogukond. Tabelist 2 on ka näha EKRE aktiivsus Lääne-Virumaal ja Pärnumaal ning Keskerakonna aktiivsus Ida-Virumaal. Reformierakonna puhul on aktiivsus kogukondade loomel näha Tartumaal ning samuti Ida-Virumaal.

Huvitav oleks hiljem võrrelda andmeid häältesaagiga vastavates maakondades. Nagu eelpool mainitud, siis kõiki erakondi huvitab Harjumaa ülekaalukalt enam kui 4x kogukondade arvuga järgmist – ei tahaks uskuda, et poliitiliselt on tegemist kõige aktiivsema kohaga.

EKRE-l leidub kogukondi, mis tegelevad kaupade ostu-müügiga, samuti fännikogukondi (“EKRE võimule!”) ning anime-kogukond, mida saab liigitada huvikogukonnaks.

Järgnevalt püüan iseloomustada taktikaid, mida erakonnad on maa hõivamise puhul üritanud teha.

  • Vabaerakond – katab Facebookis gruppe riigiüleselt, valimisringkondade ja maakondade kaupa ning kodule lähemale ei tungi. Reformierakonnast ja EKREst 3x vähem kogukondi.
  • Sotsiaaldemokraadid – on fookuse pannud linnadele ning arvuliselt suurusjärgus Isamaaga samapalju kogukondi. Katmata maakondi on üle kolmandiku.
  • Isamaa – on keskendunud valdadele ning katvuselt on suurimad augud sees (7 maakonda puudu)
  • EKRE – kõige laiema haldusjaotusliku spektriga kogukonnad ning liikunud ainsana ka Soome ja Rootsi. Valdades ja linnades rohkelt kogukondi.
  • Reformierakond –  kõige suurema kogukondade arvuga, fokusseerinud valdadele ja linnadele.

Screen Shot 2018-10-02 at 07.39.37

Graafik 1. Facebooki kogukonnad haldusüksuse järgi. (01.10.2018)

Screen Shot 2018-10-02 at 07.44.01

Graafik 2. Facebooki kogukonnad maakondade kaupa. (01.10.2018)

 

Maakonnad EKRE Isamaa Keskerakond Reformierakond Sotsiaaldemokraadid Vabaerakond
Harjumaa 10 8 8 16 6 3
Hiiumaa 1 1 1
Ida-Virumaa 4 5 3
Järvamaa 1 2 1 2 1
Jõgevamaa 2 1
Lääne-Virumaa 5 3 2 1 1
Läänemaa 1 1 1 1
Pärnumaa 7 1 2 1 1 1
Põlvamaa 1 1 1 1 1
Raplamaa 1 1 2 2
Saaremaa 1 1 1 1 1
Tartumaa 1 1 4 1 2
Valgamaa 1 1 2 2 1
Viljandimaa 1 1 2 1 1
Võrumaa 2 1 1 1 1
Katmata maakondi 3 7 4 0 6 2

Tabel 2. Facebooki kogukonnad maakondade kaupa (Graafik 2). (01.10.2018)
kaart 2018-10-01 at 18.23.20

Kaart 1. Erakondade kogukonnad Facebookis. Aktiivne kaart koos gruppide nimedega (01.10.2018)

https://drive.google.com/open?id=1sFsgpW4H_SnKPIRhhL0IkrF6go2FeOV_&usp=sharing

Poliitikute kogukondade osas on kõige viljakam Reformierakond, kellel on enam profiile Facebookis ja muudes kanalites, kui teistel erakondadel. Kõige tagasihoidlikum on Vabaerakond.

Andmed

Erakonnameedia Eestis 2018

https://docs.google.com/spreadsheets/d/15A1EnflTcVLHfSODGSyUKtOZ_XLcNTSPIZA-AEQAYrc/edit?usp=sharing