Piirideta ülikool, Eesti parim võimalus

TTÜ essee ja ideekonkursi MILLINE ON TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ROLL TULEVIKUS konkursitöö.

On pandeemia-ajastu paradoks, et piirideta maailmast või ülikoolist kirjutada tahtes tuleb teha seda piirides. Maailm ümberringi tõmbub kokku, kontraheerudes piire aina kerkib ja teisalt neid lõhutakse, sest tavatus olukorras tuleks säilitada majandus ja ka ülikoolgi ei saa uksi sulgeda. Ja ei tahaks mõeldagi, mis saaks, kui eneseisolatsioonis viibides ei ole võimalust teksti või videokõne teel sõpradega suhelda, tööd teha või haridusteed jätkata. Ajastu vaim on videokõne lähikontaktsete vahel, mille algataja juhatab sisse küsimusega: “Kas sa kuuled mind?” Nii on ka ülikoolis, mis veel kümme kuud tagasi vastas mu küsimusele, kas õpinguid saab teha kaugelt – eitavalt, kuid täna on olukorraga kohanedes, on viinud õppetöö täielikult distantsõppe vormi. “Jah, ma kuulen.” Minu jalg ei ole tänaseks üle füüsilise ülikooli läve astunud ja see võiks olla järgneva essee üks lähtekohti arutledes, milliseid füüsilisi ja mõttelisi piire veelgi kaotades võiks kõikvõimalike piiride ajastul (loodan, et ajutisel) kõnelda piirideta ülikoolist.

Olen enda jaoks pannud kirja viis mõtet vormis: mis saaks, kui. Igatsorti ideede loomise töö on pelg tint paberil enne, kui keegi visioonid kunagi piiratud ressurssidega ellu viib. Küll aga võiks mõttetöö anda ainest küsimaks ülikooli siseselt ja ülikooli partneritelt, kas see on midagi, kuhu suunas me tahaksime teel olla.

Siin on mu viis mõtet. 

Milline piir kaoks, kui TalTech suudaks lähema viie aasta jooksul pakkuda ajast, kohast ja ajakavast sõltumatut asünkroonset rahvusvahelist e-õpet kõvades teadustes?

Mis saaks, kui TalTech looks investeerimisfondi, mis investeeriks pika-ajaliselt tehnoloogiaettevõtetesse ning seeläbi kasvataks ülikooli tulusid, mida kasutada ülikoolis omakorda innovatsiooni loomiseks?

Mis oleks, kui TalTech võtaks eesmärgiks tõusta läänemereregiooni parimaks tehnoloogiaülikooliks näiteks infotehnoloogiahariduses? 

Mis juhtuks, kui läänemeremaade tehnikaülikoolide vahel kaoksid piirid ja tekiks ühisõppekavu?

Mis toimuks, kui TalTech suudaks anda nanokraade ja siduda rohkem töötavaid inimesi ülikooliga?

Ilmselt, kui need mõtted ei realiseeru, siis ei juhtukski midagi. Vähemasti päike tõuseks endiselt idast, Eestimaa talved oleksid kehva lumekattega ja TalTech paikneks Ehitajate tee alguses. Aga nagu ideede alguseski on sõnastatud, siis, mis saaks, kui – kui need ideed ellu viia?  Ning kui on olemas lahendus, on olemas ka probleem, mida idee soovib lahendada. Ja kui on olemas probleem, kas ehk tuleks kindlaks teha, kas tegemist on ülikooli jaoks ellujäämiseks kriitilise probleemiga. Kas võib juhtuda, et päike hakkab ühel heal päeval läänest tõusma ja kogu maailm läheb hulluks pöördub tagurpidi? Või on tegemist väikese probleemiga: kehva lumega sooja talve korral läheme kõik Otepääle lumekahurite alla suusatama? Siinkohal väidan, et TalTechil on kasvu tagamiseks praegu järgmised probleemid, mis seavad ülikoolile piire ja mida tuleks ületada:

Esiteks, e-õppe osakaal maailmas tõuseb plahvatuslikult pandeemia tingimustes ning kui TalTech ei digitaliseeri õppekavu – ei hakka e-õpet ajast, kohast sõltumatult ning asünkroonselt – pean silmas siinkohal seda, et õppijale jääb endale sobiv tempo ja aeg valida – pakkuda, jääb TalTech sündmuste pealtvaatajaks mitte eestvedajaks. Ülikooli esimese astme hariduse taseme võib täna omandada Youtubest või Courserast ning ülikoolil kui institutsioonil peaks jääma roll pakkuda midagi enamat.

Teiseks, innovatsioonide ning teadustööst kasvava ettevõtluse rahastamine eeldab teatud stabiilsust ja pika-ajalist sihti. Kuniks TalTechil ei ole endal piisavalt kapitali, mida kasutada spin-offide finantseerimisel, seni ka teadusest tuleb vähem teadusmahukat ettevõtlust. Teisalt oleks kapital vajalik maailmatasemel õppejõudude tõmbamisel TalTechi külge.

Kolmandaks, Tartu Ülikool on infotehnoloogiahariduses pakkumas kaasaegsemat ja integreeritumat õpet teiste teadustega: pakutakse andmeteadust, informaatika haruna on võimalik õppida näiteks neuroteaduseid, kvantarvuteid, bioinformaatikat. Kui TalTech tahab siinkohal olla suunanäitajaks, oleks mõistlik teha koostööd tippkoolidega läänemeremaades ja seeläbi arengus edasi liikuda. Kaotada piir.

Ja neljandaks: töötavad ja pereinimesed, nagu ma isegi, on kasutamata ressurss ülikooli jaoks, kes sooviksid õppida, kuid mitte täis magistriprogrammi, vaid tööalaselt vajalikke oskusi. Kui ülikool soovib laiendada õppijaskonda kahaneva rahvastiku tingimustes, on mõistlik kaotada piir magistriõppe ning moodulitena (nanokraadidena) pakutava hariduse all. See võimaldaks TalTechile ka globaalsemat haaret ja teisalt kaotaks kergemini ära piiri inimese jaoks, kes soovib oskustelt edasi liikuda või elukutset vahetada.

***

Aga mis saaks, kui võtaks ette ja prooviks ära teha. Vaidleks, arutaks, paneks plaani paika ja kõige lõppeks, teeks ära. Kui palju on ülikoolil kaotada, kui luua e-õpet, mida on võimalik asukohast sõltumatult omandada? Kas see tooks juurde uusi õppijaid? 

Kas täiskohaga töötav kahe lapse isa Pärnust, nagu ma täna olen, saaks liikuda enesearengu teel edasi, kui ülikool ei pakuks erakordsetes tingimustes e-õpet? Ei saaks. Ilmselt ei saaks seda teha ka Ukraina tudeng, kes täna, mitte küll ülikooli pandud piiri tõttu, ei saaks võtta peret kaasa, et TalTechi õppima tulla. Ent miks ei võiks Ukrainast omandada TalTechi haridust samadel tingimustel mis kohapealgi?

Kuidas pika-ajalise horisondiga tehnoloogiainvesteeringud ja sellest tekkivad vahendid aitaksid kaasa sellele, et täna 10 aasta pärast oleks TalTechil rääkida mitu edulugu ettevõtlusest, mis on ülikoolist välja kasvanud? 

Või kui tahta olla infotehnoloogiahariduses vedur mitte vagun, siis ei piisa mu meelest sellest, koolide liitmise läbi tudengkonna kasvatamisest, kuivõrd tegelikkuses oleks vaja teha tööd uute suundadega ja aladel, mis Eestile mainet ja tuntust loovad, õppekavu korralikult reformida vähemalt iga 5 aasta tagant. 

Hea ülikooli tunnus on akadeemiline ja mõttevabadus, seda õnneks TalTechil on ning see on eelduseks, et ülikool on suuteline piire kaotama. Mistõttu ma olen optimistlik, et asjad, mida ma välja tõin juhtuvad ülikoolis lähima 5 või 10 aasta perspektiivis nii ehk naa. Aga kärsitu inimesena, tahaks ju, et kohe, täna. Nagu mu nelja-aastane poeg. Vähemasti tuleks tööd alustada, et juhtuks.

Essee lõpetuseks, tavaliselt ei tooda sisse uut mõtet, kuid ma siiski eiran norme. Oma tegevusvälja senisest laiendades ning proovides arengutest ees tegutseda vähemalt 10 aastase horisondiga, on võimalik tagada, et konkurendid tulevad alles 5 aasta pärast järele. Piiride kaotamine ülikooli jaoks rullub minu jaoks lahti piiride kaotamisel õppija ja ülikooli vahelt ja ka TalTechil vaja teadlaste järelkasvu. Õnneks aga ülikool ei tegutse muust maailmast isoleerituna. Jõudu ja vastupidavust meile kõigile!

Avalikud andmed räägivad: kes peitub riigivastases teos süüdi mõistetud initsiaalide A.A taga?

Ma pole ammu kirjutanud avalikest allikatest ja andmetest.

Hiljuti avaldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute keskus uuringu Vene spionaažist Eestis “Russia’s espionage in Estonia a Quantitative analysis of convictions” . Minu tähelepanu pälvis Lavly Perlingi ja Ivo Juurvee lk 5 kirjutatud lause: “For the two last convictions (Kulikov and the person known in public only by the initials A.A.)”.  Samast inimesest on kirjutanud ka Postimees 11. septembril “Eestit luuranud salapärane Vene spioon pandi aastateks vangi”

Kes on see salapärane A.A, kes on hiljuti süüdi mõistetud, aga kelle kohta palju ei ole teada ja millised lüngad täidaks avalike andmete põhjal A.A?

Läksin materjali uurimiseks uurima Riigikohtu lahendeid ning mind ootasid ees avatud kaardid koos Harju Maakohtu lahendiga 29.08.2019:

 

Lahendiga on võimalik tutvuda https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=258853439

Võimalik, et siinkohal on kohtunik esialgu teinud vea selle salastamisel, kuid ma ei tahaks siinkohal spekuleerida.

Kohtu andmetest selgub, et Sergei Kondrat on 50-aastane Vene Föderatsiooni kodanik, kesk-eri haridusega, kriminaalkorras varem karistamata, temalt konfiskeeriti visiitkaart.

Järgnev info põhineb avalikel allikatel.

• Sergei Kondrat isikukood on seotud RELVASTATUD KONFLIKTIDE JA SÕJAVÄETEENISTUSE EESTI VETERANIDE LIIT “VÕITLUSVENDLUS” MTÜ-ga, kus ta on juhatuse liige. Samast MTÜst ja seosest Kaitsepolitseiametiga on Postimees 2014. aastal kirjutanud seoses Karl Paksiga
• VKontakte pakub avalikult Tallinnas ühe Sergei Kondrati profiili kasutajanimega olaf90, kelle profiilil on info, et on teeninud 1989. aastal Lätis GRU spetznazi üksuses, on määratlenud enda usuliseks kuuluvuseks Rodnover, töötab ettevõttes E-Service, on abielus, elab Tallinnas ja on sündinud Valgas.
• VKontakte profiililt on võimalik leida hulgaliselt relvadega poseeritud pilte (sh Vladimir Putini teleintervjuu taustal), moto vene kultusfilmist “Brat 2”

Edasine ajakirjanduslik uurimine jäägu teema tundlikkuse tõttu teha professionaalsetele ajakirjanikele. Avalikud allikad pakuvad palju infot ja hea meel on näha, et viimasel ajal on ka mitmed riigiastused nende monitoorimiseks otsimas lisajõudu.

 

 

 

 

 

Väliskaubandusministri Hinckuse rünnak iseendale

Töötades täna viiendat aastat IT-sektoris ja olles töötanud MKM-s, olen ma teinud sutsakaid sotsiaalmeediasse teemal IT-minister, kogunes aga ühel hetkel nii palju, et otsustasin koondada oma mõtted sidusaks tekstiks.

###

Peale Marti Kuusiku kiiret minekut väliskaubandus ja IT-ministriks saanud Kert Kingo, soovib võimalikult vähe Eestist väljas käia ning ei taha ja suuda inglise keelt rääkida, on sisuliselt kohatäide.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrist ümber mõtestatud väliskaubandus ja IT-minister on sahk, kes ajab tee lahti, selleks, et ettevõtjad saaksid juba suhete sisseseadmise järgselt ettevõtjatega otse suhelda ja ärisuhteid luua. Teisisõnu, tuua sisse kapitali, luua maailma tipptasemel tooteid ja teenuseid, mis võimaldab tööd siinsetele inimestele, vajadusel palgata väljastpoolt, ent maksta makse Eestis, mis toob ringiga tagasi hüvesid, mida minister saab ringi jagada.

Ehkki ministri eest teevad enamiku sisulist tööd ära EAS, side ja riigi infoühiskonna asekantsler ja majandusarengu asekantsler ja ametnikud, on ministri käes on hoovad teha uksi lahti Eesti ettevõtjatele riikides, kus loeb see, kes laua taga istub. Sparringupartnerina peab olema kantsler piisavalt tugeva selgrooga, et lollusi ära hoida. Suhete loomiseks on ministri äridelegatsiooni visiidid sihtriikidesse, kuhu tahetakse jalg ukse vahele saada, kohtumised, otsesuhted, õhtusöögid, konverentsid, nõukojad, küllakutsed Eestisse. Samuti kohtumised ja kuulamine, mis on siinsete IT ja ekspordile suunatud ettevõtjate probleemid, mida ministeerium saaks lahendada. Minister vastutab samuti ühe valdkonna alusdokumendi, infoühiskonna arengukava ja selle elluviimise eest (mis hõlmab suuri algatusi) ning käib Eestit ELis esindamas. Minister on see, kes paneb Eestist väljas õla alla riigi startupidele, nagu e-residentsus, peaks ütlema avalikult, et “Eesti on maailma parim riik, kuhu investeerida ning meil on parim iduettevõtluskliima”, looma suhteid, et tõmmata siia kasvõi Facebooki sisumonitoorimiskeskust (mis täna läks Riiga), panna tehisintellekti rakendused ehk kratid tööle avalikkuse huvides. Tõsta siinse ettevõtlust väärtusahelas, et teeksime tooteid ja looksime teenuseid, mis on ekspordivõimelised ja kasvaksime ka IT-ettevõtetena allhankemaast välja. Kõneisikuna peab minister suutma avalikkuses inspireerida ja haarata kaasa. Ministri kõnesid valmistavad küll ette enamasti poliitilised nõunikud ja avalike suhete osakond koos sisuinimestega, minu silmis hea minister omab samas ise seisukohta, visiooni ja vaadet ning lõpliku visiooni sõnumi annab minister.

Samuti on minister see, kelle kohalolek, sõna jõud ja ka isiklik karisma loeb kahepoolsete lepingute väljatöötamisel riikidega, isegi kelle puhul saadetakse Eestisse siinse ministriga kohtuma “kõigest” valdkonna aseminister kahepoolsete heade suhete memorandumit allkirjastama.

###

Mitu Eesti ärimaastikul kaalukat sõna omavat IT-ettevõtjat ütlevad avalikult, et tegemist on pseudoministriga. Tõenäoliselt need inimesed ei lähe EKRE ministriga kaasa ärivisiitidele, et mitte legitimeerida EKREt. EKRE-l on tugev maineprobleem, sest arukad inimesed ei taha end siduda rahvuslaseks pidava seltskonnaga, kes koosneb ühelt poolt endistest rahvaliitlastest ja hoiab küll meediat pantvangis paremtiivalise retoorikaga, mis on oma olemuses suunatud lihtsakoelisele madalate emotsioonide üleskütmisele ja pildis olemisele. Mis aga puudutab sisulist tööd, on EKRE praegused ministrid selgelt üle hinnanud oma seniseid eeldusi ja võimeid, nende karjäärikõverad on hüpanud ministeeriumi allasutuse juriidilise osakonna inimesi mitte juhtivast ametnikust ja valdkonnaga kokkupuudet mitteomavast inimesest hooga ministriks. Ja kui EKRE maineprobleem peaks realiseeruma Eesti digiriigi maineprobleemiks, mida täna igapäevaselt võib Lääne meediast lugeda, võivad siinsed patriootlikult meelestatud eksportivad ja välisinvesteeringuid liimina külge tõmbavad ettevõtjad nahast välja pugeda, ent kapital ja tööjõud liigub siiski sinna keskustesse, kus on turvaline, ennustatav ja on vabadusi piisavalt. Kas see ongi eesmärk?

###

Parimal juhul võib täna värske minister Kert Kingo peeglisse vaadata, tervitada end igal hommikul: “Tervist, proua minister!”, kuid peab samas tõdema Hinckuse moodi “Hukkunud Alpinisti hotellist”, et ma ise tulin endale kallale. Püüdes Pisa torni pildistada kallutades selleks fotoaparaati, võib saada pildile sirge Pisa torni ja seda inimestele näidata, ent kohale minnes on torn endiselt viltu. Süüdi ei ole siinkohal kaamera, vaid see, kes kaamerasse vaatab ja pildi teeb. Eesti keel ei ole lingua franca, nii TalTechis kui TÜ-s õpetatakse ärialast inglise keelt ja alla keskmise vene keele oskusega võib heal juhul pöörata pilgu Peterburi aselinnapea poole. Töövaidluse lõpp maksuametiga, on samas ka koht, kus kaamera võib hakata pilti õigesti näitama.

Suurim probleem kidurast keeleoskusest on aga ministri sõnumis, et ta istub võimalusel kodus.

###

Kuniks Ilmar Raag paneb Facebookis uhkusega selga pusa ‘Je suis süvariik’, teeb sellest pilti ja Meelis Oidsalu taolised asekantslerid kaitseministeeriumis suudavad avalikkuses mõtestada ja kaitsta veendumust, mis on riigi ja liberaalse demokraatia roll, seni on veel hästi. Olles vestelnud mitme avalikus sektoris töötava sõbra ja ametnikuga, on inimestel, kes tahavad, et Eesti riik edasi liiguks sentiment praegu äraspidine, mitmed ütlevad, et erasektoris oleks parem töötada. Siiski üks avaliku sektori töötaja möönis, et nii lihtsalt poliitikud apoliitilisi ametnikke ära ei kanguta. Ühe valimistsükliga Eesti senist riigikorraldust pea peale ehk ei suudeta pöörata, ent pidevad ja jätkvuad mainelaksud, mis loovad fooni, et kukume ühte liigasse riikidega, mis piiravad nähtamatult kodanikevabadusi, teevad oma töö, mida on raske tulevikus ümber pöörata.

###

Huvide deklaratsioon: Töötasin MKMis 2008-2009 avalike suhete osakonnas nõunikuna, majandus- ja kommunikatsiooniministri rolli täitis Juhan Parts (siis IRL), kes tegi täna kahe ministri töö ära üksi. Minu vastutusvaldkondadeks olid lennundus-merendus, kriisiregulatsioon ja riigi infosüsteemide osakonna kommunikatsioon. Erakondlikult ma ei ole ühegi erakonnaga seotud olnud, i.e kuulunud erakonda. Ehkki Juhan Partsil ministrina olid omad veidrused ja ebaõnnestumisi, viskas ta vajadusel hallide soovidega pool-korrumpeerunud ettevõtjaid Harju tänava kabinetist välja, tal oli väljakujunenud ring vastaseid, oli ta teotahteline, visiooniga, oli ta ka juures äärmiselt võimekas ja tõenäoliselt Euroopa Kontrollikojas ta täna vajab tõlki harva. Pean aga samas täna Isamaa solvumist, mida oli lugeda välja Helir-Valdor Seederi kõnest Isamaa suurkogul, üheks pea katalüsaatoriks tänase koalitsiooni tekkel.

Minu juuksurid

Ilma erilise sissejuhatuseta. Istuda kord kuus või pisut harvemini toolis ning peeglis iseendaga aru pidada, on viinud mind kokku juuksuritega. Ma lasen peaaegu iga kord lõigata sama soengu. 

1989, Agnes

Agnes oli mu esimene juuksur alevis, keda ma mäletan. Tumedate keemiliste lokkis juustega, kahe lapse ema. Agnes palju ei rääkinud. Agnes kaua juuksurina ei töötanud. Agnes jäi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast poole punktiga joone alla ning seejärel õppis juuksuriks, misjärel elu viis ta oma rada. Agnes elas üksvahe mu lapsepõlvesõbra vanaemaga samas majas. Luurasime sõbraga ta ukse taga, kui Agnes ja külalised viina võtsid. Sain seltskondlikust vestlusest teada uusi roppsõnu. Viimati nägin Agnest oma alevi naabri matustel peielauas.

Kas avalik kord Eestis on paranenud?

Politsei- ja Piirivalveametil on avalikult kasutatavad andmekogud, mis on leitavad nii opendata.riik.ee lehel kui ka PPA enda kodulehel “Avaandmed” osas. Kaks minu jaoks kõige huvitavamat andmekogu on avalikku korda puudutavad ning varavastased süüteod, millest esimest ma otsustasin pisut torkida.

“Avaliku korra vastased ja avalikus kohas toime pandud süüteod” andmekogu sisaldab andmeid, mis puudutavad kõigi inimeste turvalisust näiteks tänavatel, poodides, ööklubides ja bussijaamas toime pandud kuri-ja väärtegusid. Võtsin selle ette seetõttu, et vaadata, kuidas on turvalisus ajas muutunud – kas rikkumisi on avalikes kohtades vähem või rohkem, millest rikkumised sõltuvad ja kas on perioode ja piirkondi, kus rikkumisi on rohkem.

Rikkumiste üldstatistika

Kokku on registreeritud rikkumisi 5a jooksul 55743, keskmiselt ühes päevas 30.52 väär- või kuritegu, mida ma edaspidi nimetan rikkumisteks.  

Positiivne on näha, et rikkumiste üldarv on langustrendis ning number on langenud aasta-aastalt. Siia kõrvale olgu öeldud, et andmetest tuleb samas välja, et näiteks kehaliste väärkohtlemiste puhul on see number kasvutrendis.

Rikkumised ööpäeva peale jaotatuna on näha paar huvitavat, ja samas selgitatavat, trendi.

Summeerituna on ööpäeva lõikes on näha, kuidas rikkumiste arv on madalaim. Kui sama graafik joonistada välja päevade ja tundide lõikes, avaneb teine huvitav pilt.

Siit graafikult on näha, et päevade lõikes on rikkumiste rütm sama. Erandina laupäeviti ja pühapäeviti on öösel ja varahommiku avaliku korral rikkumisi rohkem, reedel ja laupäeval õhtutundidel alates kella 20-st. Kui seda graafikut veidi üldistada, siis joonistub välja rikkumistest tundide kaupa üsna ilus sinusoid. Selle järgi võib oletada, kuidas politsei oma patrullide ressurssi saab planeerida ning samuti asukohti võrreldes, kus on patrulle rohkem vaja ja kus vähem.

5 aasta keskmine igas päevas on 30.52 rikkumist päevas, trend, nagu ka rikkumiste arv on õnneks kahanev. Graafikult paistab silma 1.10.2015, seda lähemalt uurides on Lasnamäel toimunud 71 vargusjuhtumit avalikes kohtades, järgmiste päevade uudistest ja politsei teadetest ei õnnestunud mul sellele numbrile lisainfot saada.

Rikkumisi pimedal ajal on pisut rohkem kui valgel ajal, info (kellaaeg puudub)

Siit on näha, kuidas valge aja suurenedes suvel suureneb ka rikkumiste arv valgel ajal ja vastupidi. Ehkki järeldust siit teha ei saa, et ühel või teisel ajal rikkumiste arv on suurem, avaliku korra rikkumisi on 7% erinevevusage võrdselt nii valgel kui pimedal ajal, mida iseloomustab järgmine graafik.

Juhtumid tulirelvaga

2013-2017 on registreeritud avalikus kohas 37 juhtumit tulirelvaga. Õnneks neid ei ole üldstatistikas palju. 

Koht	Juhtum
Ahtme linnaosa	1
Haabersti linnaosa	2
Haapsalu linn	1
Järve linnaosa	1
Jõhvi linn	2
Kastli küla	1
Kesklinna linnaosa	5
Kose alevik	1
Kristiine linnaosa	1
Lasnamäe linnaosa	4
Narva linn	2
Pärnu linn	3
Põhja-Tallinna linnaosa	3
Saue linn	1
Tamsalu linn	1
Tartu linn	3
Vaiatu küla	1
Valga linn	2
Viljandi linn	2
Grand Total	37

 

Vargused

Kokku oli perioodil vargusi toimunud 25560. Nagu graafikult näha, liiguvad vargused avalikes kohtades ka kahanemistrendis.

Järgmises tabelis on TOP 30 asulat, kus on 5a jooksul absoluutarvuna vargusi kõige enam toimunud.

Tabelist on näha, et nagu ka üldstatistikast, siis vargused on kahanevas trendis, huvitavaim siin tabelis on 5500 elanikuga Haabneeme, kus on vargusi registreeritud 5a jooksul samavõrd Tartu linnaga, kuigi trend on langev. Väiksematest asulatest on Maardus vargusi rohkelt.

Kehalised väärkohtlemised

Ilm on hukas, ilm on hukas,
hirm käis ringi igas metsatukas.
Sain tappa Tapal, mind peksti Pukas,
kuid ühtki senti mul polnud sukas.

Nii alustab Justament oma lugu “Ilm on hukas”. Aeg on aga Justamendi loo valmimisest kõvasti edasi läinud ja kui Toomas Lunge võiski saada silma siniseks paarkümmend aastat tagasi ning ängi laulu sisse valas, siis otsides täna “kehalise väärkohtlemise” kohta andmeid Pukas ja Tapal vaatlusaluse viie aasta jooksul, on vastuseks null. Ei ole andmeid, et keegi oleks Pukas peksa või Tapal tappa saanud. Või kui on, siis nii, et politsei pole pidanud sekkuma.

Küll aga kokku on Eestis kehalisi väärkohtlemisi viie aasta jooksul 1976 (koos konfliktidega 2105)  ja kui keegi kõlava nimega pealinna tiitlit tahab saada, siis pretendeerivad sellele Tartu (339) ja Tallinna kesklinn (338), ehkki kesklinna trend on kasvul, Tartus hakkas langema 2017. aastal. Huvitavaid kontraste võib andmetest veel leida. Pärnus on 5 aasta jooksul toimunud 146 kehalist väärkohtlemist, Haapsalus 9, vahe on 15-kordne. Haapsalu rahvas on rahulikum? Ka Kuressaares ja Viljandis on arvud vastavalt 35 ja 33.  

Ja asulates toimunud kehalised väärkohtlemised tabelina, kus on toodud ära aastate kaupa. Kust on näha, et kõige negatiivsem muutus on Kesklinnas, kus kehaliste väärkohtlemiste arv on tõusnud 18-lt(2013) 173ni 2017. aastal.

Siit on näha üks murettekitav trend, võrreldes 2013. aastaga on 2017. aastaks tipus olevates kohtades mitmekordistunud.

2013	2014	2015	2016	2017
171	167	333	696	738

Tabel. Kehalised väärkohtlemised ja konfliktid aasta kaupa.

Kõige enam toimub kehalisi väärkohtlemisi tänavatel või väljakutel, samuti ööklubides, söögikohtades. Alljärgnev on väljavõte kohtadest, siin on esitatud ka topeltkirjeid, kuna andmebaasis on näiteks tänav-väljak ning avalik-koht, tänav-väljak loetud eraldi kategooriatena. Tendentse siiski näitab.

 

Koht	Arv
AVALIK_KOHT,TANAV_VALJAK	469
TANAV_VALJAK	356
AVALIK_KOHT	104
OOKLUBI_DISKOTEEK	94
AVALIK_KOHT,SOOGIKOHT	78
OPPEASUTUS_SELLE_TERRITOORIUM	72
SOOGIKOHT	57
AVALIK_KOHT,OOKLUBI_DISKOTEEK	49
AVALIK_KOHT,KAUPLUS	32
OUEALA_LAHTINE_HOOV	31
KAUPLUS	30
PARKLA	28
MUU KOHT	28
AVALIK_KOHT,PARK	27
AVALIK_KOHT,OUEALA_LAHTINE_HOOV	26
AVALIK_KOHT,PARKLA	25
PARK	24
AVALIK_KOHT,UHISSOIDUK	23
TREPIKODA_KORIDOR	22
TANKLA	15
BUSSIJAAM_BUSSITERMINAAL	15

 

PIME	PUUDUB	VALGE
1153	144	679

Tabel. Kehalised väärkohtlemised pimedas või valgel ajal.

Röövimine

Kokku on 5 aasta jooksul röövimisi avalikes kohtades 539, see number on 5 korda kahanenud aastaks 2017.

Vandalism

Juhtumeid on 5a jooksul registeeritud 3966. Võrreldes 2013. aastaga on 2017. aasta lõpuks vandalismi tegude arv kasvanud.

Millised mõtted minus tekkisid töö käigus

• Rikkumiste arv on ajas vähenenud, avalikku korda rikutakse vähem aasta-aastalt 2013-2017 vahemikus ja võib öelda, et elu on turvalisemaks läinud ja avalik kord on paranenud vaadeldud ajas. On kohad, kus rikkumisi on rohkem. Kuid seal, kus on palju inimesi koos, on ka rikkumisi rohkem (ilmselge, dr Watson).
• Häiriv on (mis ei ole kindlasti PPA kapsaaeda visatud), et kehaliste väärkohtlemiste arv ja vandalism vaadeldud perioodil on kasvanud, esimest eriti Tallinna kesklinnas, huvitav oleks näha ka 2018. aasta võrdlusandmeid. Teisisõnu, tänaval võib peksa saada suurema tõenäosusega. Enim on kehalisi väärkohtlemisi tänavatel, ööklubides, ja ka õppeasutuste territooriumil.  
• PPA-l on analüüsibüroo, mis võiks täiesti avalikult lisaks andmetele välja anda ka raporteid avalikust korrast. See on üldhuvitav teema.
• Avaliku korda tagavate meetmena võiks PPA investeerida näiteks kaameratesse probleemsetes kohtades linnades. Andmed on olemas. See on eraldi teema, kuidas õiguslikult tagada inimeste õigused. Ehkki koht on antud selles andmestikus linnas 500x500m ruuduna, siis PPA-l on tõenäoliselt täpsem asukohainfo.

Kuidas valmis

• Lähteandmed on võetud PPA lehelt https://www.politsei.ee/et/avaandmed  https://opendata.smit.ee/ppa/csv/avalik_2.csv
• Kas tegemist on valgel või pimedal ajal tehtud rikkumisega, olen võtnud andmed aluseks Tallinna kohta Tõravere observatooriumi lehelt ning kõrvutanud neid rikkumiste kellaajaga https://to.ee/est/teenused/teadustoo_teenused/oo_ja_paev_eestis  Kuna lihtsustamise mõttes on Tallinnas kõige rohkem rikkumisi, ülejäänud piirkondade puhul võib ilmneda seega mõneprotsendiline viga, sest Eestis erinevates paikades tõuseb ja loojub päike erineval ajal.
• Kellaaegade võrdlemisel kasutasin ka PHP skripte ja lokaalset serverit
• Arvutuste tegemiseks kasutasin Google Spreadsheete.
• Käisin töö käigus ka üle koordinaadid ja tegin päringuid Jüri Kormiku kodulehel oleva teenuse pihta https://jyri78.eu/projektid/lambert-est, et teisendada L-EST koordinaadid WGS süsteemi.

Perekond Kuke kaks aastat Pärnus

Kaks aastat tagasi lumisel novembrikuu päeval parkisime oma päevinäinud halli kolmanda seeria BMW ühele Pärnu Aisa tänava kortermaja õuele. Maja oli üsna uus, selle esimese korruse korterist 6 pidi saama meie ajutine katusealune kuni suveni, mil omanik tuleb Pärnusse supelsaksaks. Minul ja Aigil puudus tol hetkel adekvaatne ettekujutus, mida tähendab töötamine kaugelt, ehkki nädalase tööotsa olime Pärnust mõni kuu tagasi teinud ning ka viiekuune Kaarel ja viiene Kirsi pidid loobuma seni tuttavatest radadest, mängumaadest ja sõpradest Tallinnas. Oli küll õrn aimdus, aga tegelikkusest oli see kaugel. Meie plaan oli nii kiiresti kui võimalik alustada kingituseks saadud vanatädi majaosa renoveerimisega ning kolida randa.

Kuni tänaseni püüan ma ammendavalt sõnastada seda ajendit, mis pani meid Tallinnast – töökohtade keskpunktist ning Eesti elu arterist – ära liikuma, vaatasid ju ka osad sõbrad meid pisut kõõriti – siis täit selgust ja sõna ei ole ma selle liikumise ajendiks leidnud. Minu tänase tööandja, Topia andmetest võib leida kinnitust, et pole võimalik valida seda ühest, kõige enam eelistatud elupaika maailmas. Isesuguste ja erinevate väärtushinnangute ja vajadustega inimeste jaoks on olulised erinevad väärtused, kellele turvalisus, kellele looduskeskkond, kellele kinnisvarahinnad, kellele transpordi ja töökoha ligipääsetavus. Sellest tulenevalt on ka erinevate inimeste eelistatud linnad/elukohad erinevad. Kui ma aga peaks kolm põhjendust Pärnu kasuks tooma, siis paneksin kaardid:

• Tallinna liigsele kokkusurutusele (Eesti kontekstis) ja ajale, mis kulub transpordile
• Pärnu rahulikum kasvukeskkond lastele ning ei saa ka üle ega ümber (teatava üldistusena), et:
• Pärnu kesklinna lähedane elatav maja krundiga maksab kolmetoalise korteri hinna Nõmmel
• Pärnu on Mulgimaale (minu juurtele) lähemal kui Tallinn

Ja ehk lisandub nimekirja tuleviku ja Tartuga võrreldes ka võimalus, et

Rail Balticu tulekuga muutuks sõit kahe linna vahel ajalises mõõtkavas võrreldavaks reisiga Viimsi poolsaare tipust Balti jaama.

Maailma konteksti vaadates, asetub Pärnu 2030. aastaks ehk tekkivale kaubateele Aasiast Euroopasse, mille eelduseks on arktilise Põhja-Jäämere jääst vabanemine, Norras Kirkenesis Barentsi kaubasadama väljaehitamine, tunneli loomine Helsinki-Tallinna vahele ja Rail Baltic, mis Aasiast transporditava kauba toob Euroopa südamesse. 2018. aasta alguses ettevõtte Sor-Varanger Utvikling avaldatud dokumendis “An Arctic Railway Vision” nähakse ette lisaks 2026. aastal avatavale Rail Balticule aastaks 2030 avatavat kiirraudteed Norra kirdeosast Helsingisse, mille eesmärk on haarata endale 10% Euroopasse tulevatest Hiina, Taiwani, Lõuna-Korea ja Jaapani suunalistest konteinerveostest ehk 550 000 konteinerit igal aastal, mis jõuaksid Helsingi kaudu nii Kesk-Euroopasse kui ka Sankt-Peterburgi, esimesel juhul läbiksid Balti riike.

***

Ja siis on veel Pärnu ja ümbruskonna rannad.

***

Olles lapsepõlves veetnud suvesid Pärnus vanatädi juures, on mul oma ettekujutus, millele proovisin aegajalt Pärnus sõpru külastades kinnitust saada.

Enam ei ole alles kohvik Kasekest Supeluse tänaval ning äratuntava häälega ZILi kollasesse paaki ehitatud kaljaautomaate, mis suvistel Pärnu tänavatel ENSV viimaste hingetõmmete ajal ringi vurasid ning kolmeliitrisse purki leivajooki viie rubla eest niristasid. Mida oli hea lürpida, aga ka hiljem vanatädi kemmergu vahet joosta. See-eest on endiselt rand, mudaravilast on saanud spaa, kesklinnas müüakse pontšikuid, Sindi Vovka küsib endiselt raha bussijaamas, palju on kohvikuid ja uusi kauplusi ning linn on väga hästi rattaga läbitav.

Endiselt on alles rannapiirkonna kärarikkus suvisel ajal ning veidrad lõbusad supelsaksad ja muidu uitajad, kes suvise vabaduse laineharjal lubavad endale Pärnus seikluse või joogi rohkem kui kodus ning lapsed, kes jäätisemüügiga rannas jalgrattaraha koguvad.  

Olen sisimas kogu aeg üritanud ellu tuua selgust ja puhtust. Müravaba keskkonda ja vaikust. Vajan sisimas pisut rohkem privaatsust, teisalt ei tahtnud ma ka loobuda kolimise hetkel heast tööst Proeksperdis tooteomanikuna ning arvasin, et on ka mõistlik, kui vajalikud teenused ei ole kaugel ja kättesaamatud. Proeksperdis õnnestus mul veenda juhtkonda avama Pärnus harukontorit ning otsima arendajaid, kes tahaksid siit tööd teha. Läks hästi.

***

Pärnus on mitu hoovust ja linnaosa ning ajastut ja kihti. Meie pere Ülejõe koduni juhatanud kinnisvaramaakleri büroo turuülevaade nendib, et kohalikul rahval randa eramajadesse on asja vähe, sest tengelpung on väike. Rannaäärsed eramud on peamiselt väljastpoolt tulijate privileeg. Rannas elamise väljaminek on suurem kui Kalamajas. Kontrastina Rääma aedlinnakus või Ülejõel võib aga kohata nii õllesõpru kui ka August Jakobsoni “Vaeste ja patuste alevigi” hõng on kusagil õhus heljumas. Ning siis on kesklinn, Mai, Raeküla, Vana-Pärnu, Sauga, nüüd veel Tammistegi. Pärnus on koolis käinud Konstantin Päts, siin on elanud Friedrich Martens, Pärnu Postimees Johan Woldemar Jannsen ning saati, Pärnus on välja kuulutatud Eesti Vabariik.

***

Vanatädi maja renoveerimisest ei tulnud suurt midagi välja. Olime jagelenud muinsuskaitseametnikuga aasta, et nõuetele vastata, vaielnud kaasomanikuga ning pangalaen ja ehitajagi olid välja valitud, ent kogu komplekti ja teadmist, et elame ühes majas nii muinsuskaitseametiga, kes dirigeeris, milliseid aknaliiste tohib kasutada, kui palju põrandast üles võtta ja millist värvi kasutada kui ka kaasomanikuga arvesse võttes ei tekitanud see meis rahulolutunnet. Irooniaga ütlen, et ootan seda inimnäolist muinsuskaitseametit kohe huviga. Seda kokteili kokku segades jäi hinge kripeldus – ei ole päris oma ja ei saa ise otsustada – otsustasime, et hingerahu saavutamine on olulisem – müüme ja ostame päris oma elamise.

See oli kokkuvõttes hea otsus.

***

Pärnu linnarahval on ka omad veidrused, millega tuleb harjuda. Oleme olnud kimpus, et ürituste Répondez S’il Vous Plaît’le ei vastata. Pärnu talverehvide järgne liiklus ja soojad ilmad on omaette skeene ning üsna tihti räägitakse Pärnus ja mulle tundub, et ka keskendutakse rahale, millele viitab ka see, pisut pettunud alatooniga lugu. Igasuvise jämmari, Weekendi ajal liigub linnas ringi tavapärasest rohkem pohmellis sinikaelrullnokki, samas kohalikku elu kajastab (viimasel ajal küll lahjemas kastmes) tuntud Rääma eluülikoolivilistlane ja liider Vello42. Siin on õnneks palju erinevale maitsele kultuuriüritusi ja siis veel Augustiunetus – olime sel suvel lummatud. Loodetavasti tegijatel jätkub jaksu seda festivali edasi teha.

Samas, inimesed on sõbralikud ning suhtlemisaltid, ilmselt tänu turismikogemusele. Võõrastega on võimalik jutule saada ning ka siinne kultuurielu on vilgas. Oleme käinud nii Uue Kunsti Muuseumis kui avastanud Pernova Loodusmaja, külastanud erinevaid üritusi ning loomulikult Lottemaad. Olen töötamas ja rääkimas käinud Forwardspace’s ja Pärnus on suurepärane raamatukogu. Häbi, mida tuleb tunnistada, et Endlasse veel jõudnud ei ole. Noorem veel teistega magama ei jää.

Randadest oleme jõudnud enamasti Valgeranda, seal on vähem inimesi ja kodust ei asu see kaugel.

***

Lapsed on kohanenud Pärnu eluga üllatavalt hästi. Kirsi pidi vahetama Pärnu aja jooksul kaks korda lasteaeda, kuid elas üle, alguses kohanemisega oli tegu ka sellega, et uusi sõpru kohe ei olnud. Õnneks on meil toredad naabrid ning sai naabritüdrukuga ja teiste üleaedsetega samasse rühma. Kirsi on hakkaja ja leiab kiiresti kontakti. Samad lasteaiaõpetajad said ka Kaarlile ning üks käib sellest aastast rõõmuga nüüd Ülejõe põhikoolis, teine Kadri lasteaias. Oleme käinud tantsimas ning ujumas, tütar on tagunud suvel kooli juures jalgpalli, osalenud Black & Brownie tantsulaagris ning müünud naabritüdrukuga aia ääres marju. 1. septembril on Pipi Pikksukk visanud Kirsi üle õla kooli aktusel. Ainult, et korterieluga harjunud pere lemmik, kass Suusi, jäi aasta tagasi auto alla …

See-eest väärtus, mida annab oma aia õun, maasikas või tikrimari, isiklik liivakast või kiik, seda ei ole võimalik arvudes edasi anda.

Kodukoha pagar Leivakas, kes teab klienti nimepidi, pakub uskumatult head lihaleiba ning on teinud firmaürituseks suurepärase võileivatordi.

***

IT-alane tööturg on Pärnus veel toores. On harukontoritega tarkvaraarendajad Proekspert, on BrightSpark, Fujitsu avas oma kasutajatoekeskuse ning siis on tükk tühja maad. Elisa on öelnud, et võimaldab kaugtööd, Swedbank võimaldab kaugtööd, et ma kellelegi liiga ei tee, siis siin on üsna kasulik nimekiri. Kaugtöö võimaldamine vajab kultuurimuutust ettevõttes kui ka kaugtöö tegija avatust uue mõtteviisi ja uute töömeetodite suhtes, juhi usaldust. Head eneseväljendusoskust ja kommunikatsioonioskust töötegijalt nii sõnas, kirjas kui pildis, distsipliini ja iseseisvust. Olen selle loo kirjutamise hetkel kaugtööd teinud 2 aastat ning üsna palju õppinud, tööharjumused on muutunud ning võin täna öelda, et töötan oluliselt teistmoodi, kui töötasin kontoris alaliselt kohal olles.

***

Cleveron on leidnud Viljandi, ilmselt mõjutab see lähiajal ka kohalikku IT-õpet, Pärnus on üsna palju ka tööstusettevõtteid. Samas Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž on üsna tugevalt siiski turismile ja teenustele fokusseerinud. Minu vaimusilmas see ei peaks nii olema, võiks olla ka tehnoloogiaalast kõrgharidust.

***

Pärnus on palju häid kohvikuid ja kõrghooaja väliselt võib väga hea kvaliteediga lõuna saada 4-5 euroga kesklinnas, natuke äärelinna poole isegi alla 4 euro, õhtusöökidest ma ei räägigi. Minu lemmikuteks on kujunenud Mahedik – väga head toidud ja mitmekesine valik, Jahisadama restoran – juba vaate ja lõunapakkumiste pärast olen käinud ning seal on parim lastenurk Pärnus, Aara kohvik – kui on vaja koduseid toite ja kuu lõpp paistab, Supelsaksad – kui on vaja head kogemust. Kui Pärnust välja sõita, siis Sindis on tore kohvik Julius, kus on samuti suurepärased grillkotletid. Restoranidest olen mitmel korral külastanud Nooti. Pärnul on turismihooaja pikendamiseks oma kohvikutenädal.

Kui suvi on läbi, siis Pärnus tasub ringi vaadata spaades. Siin on Estonia Resort, Hedon, Tervis, Viiking. Me oleme perega kõige rohkem käinud Viikingus, kuna seal on lastele kõige mõnusamad tingimused, samuti saunad.

Oleme käinud avastamas ka Tolkuse raba ning Jõulumäge. Raeküla terviserajal ja Nurmenuku talus, Rae järve ääres.

Koht, mida ma tahan lähiajal koos puitmaterjaliga külastada on Ülejõe põhikooli juurde tehtud töökoda Ülejõe Makerspace, mida saavad kasutada ka lapsevanemad. Teen mõne pingi või midagi huvitavat alustuseks.

***

Sõidan kord nädalas ka Tallinnasse ning olen tee peal püüdnud telefonikaameraga kinni aegumatuid vaateid linnale, jõele ja inimestele. Kui udu katab oktoobrikuu hommikul silda, on vaevu näha Saare-Lääne piiskopi asutatud Vana-Pärnu sabana tekkinud Ülejõelt kesklinna. Pärnut on mainitud esmakordselt 1251. aastal, minu kokkupakitud ülevaade ühe pere kahe aasta elust ja muljetest 767 aastat hiljem aitab ehk natuke udu hajutada, mis võib-olla tekib kellelgi teisel seoses Tallinnast ära (väiksemasse kohta) kolimise ideega.

Head mängimist selle ideega ning kolimist. Pärnu on minu vaimusilmas 30 aasta pärast Eesti linn number 2.

Erakondade kogukonnaloome ja omameedia enne Riigikogu 2019 valimisi

Miks erakonnameedia

Mind ajendas andmeid koguma teadmine, et varsti on Riigikogu valimised ja tahtsin aru saada, millise meediavõimekuse on erakonnad üles ehitanud. Sellest hobiuurimisest järeldub, et erakonnad, kes on loonud erakondlikult tugeva meediakanalite süsteemi ja toimivad virtuaalsed kogukonnad ja poliitikute profiilid, kuhu omakanalid ja sobiv frame peegelduvad, on suutnud arvamusküsitlustes toetust kõvasti kasvatada ning hoiavad seeläbi enda põhivalijat infoväljas.

Kogukonnaloome järgi on näha, kuidas EKRE ja Reformierakond on teinud tugevalt tööd, Keskerakonnal on Edgar Savisaare ajast jäänud kõige laiem meediaspekter, teised erakonnad on maha jäänud ning on ka näha, et Vabaerakond ei ole suutnud oma organisatsiooni käima saada, vähemasti virtuaalseid kogukondi ei teki.

Uurimise kitsendusteks on see, et ma ei ole uurinud venekeelseid kogukondi ja meediat ning seal toimuvat, välja on jäänud VKontakte. Samuti olen vaadanud poliitikutest riigikogulasi, kohalikule tasandile veel ei jõudnud.

Olen toonud välja ka andmed ning teinud kaarti erakondade “Maa hõivamisega” Eestis, kui keegi tahab edasi uurida ja täiendada.  Loodan anda ka müksu erakondadele, et erakondlikku meediat valimiste eel ikka rohkem tekiks.

Erakondade omameedia

Graafik 1. Erakondade omakanalite jaotus.

Omakanalite jaotusest on näha, et erakonnad on ehitanud üles virtuaalsed kogukonnad, kuhu peegelduvad uudissaitidelt ja muudest kanalitest viidatud materjal ning arutelud. Samuti on erakondadel poliitikute profiilid (Facebookis, Twitteris, Instagramis). Ehkki ajalehti on arvuliselt vähem, siis nende leviulatus on katvuselt võrreldav kogukondadega. Erakondlik ajaleht on siiski ühesuunaline propagandavahend ning kriitilist arutelu ei võimalda.

Vabaerakond

Eksisteerib erakondlik uudissait ning Riigikogu liikmetel on vähe Facebooki profiile ning persoonilehti.

Isamaa

On loonud erakondliku uudissaidi, Riigikogu liikmetel on Facebooki profiilid ning kasutab veebiraadiot ja veebitelevisiooni uudissaidil.

Keskerakond

Mitmekülgseim ja katvaim omameediaspekter. Keskendunud traditsioonilistele kanalitele: paberlehed ja televisioon, arendab ka digikanaleid. Olemas erakondlik uudissait, üleriiklik paberleht, linnaeelarvest rahastatavad Tallinna linnaosalehed ning TTV. Erakonnaliikmetel Facebooki profiilid ning erakonnal kogukondlikud profiilid, Twitterit kasutatakse vähe, Instagrami pea üldse mitte.

Reformierakond

Kõige mitmekülgsem digitaalmeedia spekter, omameedia kohapealt tagasihoidlik traditsiooniline meedia. Veebilehed nii erakonnal, naiskogul, Meedia läbi kandidaatide nii Twitteris, Facebookis, Instagramis, arvamuskanal Mediumis, olemas poliitikute persoonilehed ning Facebooki kogukonnad. Keskne uudissait puudub, uudised agregeeritud erakonna lehele.

EKRE

Arendanud välja iseseisva ja laial spektril meediavõimekuse, kõige mitmekülgsem kogukonnaloome. Olemas uudissait, ajakiri Torkaja, Facebooki kogukonnad ja väheste riigikoguĺaste profiilid. Häälekamad riigikogulased ka Twitteris. Samuti ideid toetavad kogukonnad. Samuti ristviidatakse Objektiivi portaali materjale.

Sotsiaaldemokraadid

Poliitikute profiilid Facebookis ja Twitteris ning ajaleht ja uudiskiri. Üsna tagasihoidliku omameediaga.

Erakondade kogukonnaloome Facebookis

Kogukonnaloome on suunatud tegevused selleks, et koondada ühiste huvidega inimesi. Enamasti on kogukonnaloome defineeritud piirkonnaga, kuid see ei pruugi nii alati olla.

Laias laastus avaneb Facebookist pilt, mille järgi saab erakondade virtuaalsed kogukonnad  jagada kolmeks (minu liigitus):

• Geograafilised: valimispiirkonna või kodukoha lähedased kogukonnad
• Konkreetset poliitikut järgivad kogukonnad
• Huvikogukonnad: kindla erakondliku seosega huvikogukonnad

Geograafiliste virtuaalsete kogukondade puhul on keerulisem (kuid mitte võimatu) kindlaks teha, kas kogukond Facebookis on algatatud erakonna peakontori poolt või on tegu lihtliikme algatatud kogukonnaga kodukohas. Ilmselt ei ole erakonna peakontor algatanud kogukonda Uulu külas või Vändras, kuid tõenäolisem on, et kogukonnad, mille katvus on Riigikogu valimisringkond või maakond, on algatatud tsentraalselt.

Andmete põhjal tundub, et üks indikaator, mille järgi võiks kogukondade loome efektiivsust vaadata, kui kodu lähedale on erakonnad suutnud aktiivsed kogukonnad luua. Kui palju on valla tasemel kogukondi, kui palju konkreetse vallakeskuses/linnas/linnaosades. Teiseks indikaatoriks, kui suure geograafilise haardega virtuaalseid kogukondi luuakse.

Kõige laiema haldusjaotusliku spektriga kogukondade tekitaja geograafiliselt (külast välisriikide, Soome ja Rootsini) on EKRE, samas kui Reformierakonnal on arvuliselt rohkem kogukondi ning suurim esindatus valla tasandi kogukondade hulgas.

Kõige kehvema kogukondade hulgaga on Vabaerakond, kes on jäänud kogukondade ehitamisel maakonnaüleste kogukondade tasemele enamasti, esimeste vahele jäävad sotsiaaldemokraadid ja Isamaa.  

Kõige huvitavam piirkond erakondade jaoks on Harjumaa, kõige ebahuvitavam Jõgevamaa ja Hiiumaa. Mulle pisut üllatav oli, et Ida-Virumaal ning Pärnumaal on erakondadel rohkem kogukondi kui Tartumaal. Geograafiliselt kõige “suuremad augud” sees on Isamaal, ma ei suutnud tuvastada ühtki kogukonda 7 maakonnas (sotsidel 6-s), samas kui Vabaerakonnal oli “auke” vähem, kuid kogukonnad ka see-eest multimaakondlikud (üks kogukond katab mitut maakonda). Samas tekib sellise taktika puhul küsimus, mis seos on ühises Järva- ja Viljandimaa kogukonnas inimestel ühiselt asju arutada peale Vabaerakonna huvi mõlemast maakonnast hääli Riigikogu valimisteks saada?

Kõige ühtlasemalt on Eesti ära katnud Reformierakond, kellel leidub igas maakonnas vähemalt üks kogukond. Tabelist 2 on ka näha EKRE aktiivsus Lääne-Virumaal ja Pärnumaal ning Keskerakonna aktiivsus Ida-Virumaal. Reformierakonna puhul on aktiivsus kogukondade loomel näha Tartumaal ning samuti Ida-Virumaal.

Huvitav oleks hiljem võrrelda andmeid häältesaagiga vastavates maakondades. Nagu eelpool mainitud, siis kõiki erakondi huvitab Harjumaa ülekaalukalt enam kui 4x kogukondade arvuga järgmist – ei tahaks uskuda, et poliitiliselt on tegemist kõige aktiivsema kohaga.

EKRE-l leidub kogukondi, mis tegelevad kaupade ostu-müügiga, samuti fännikogukondi (“EKRE võimule!”) ning anime-kogukond, mida saab liigitada huvikogukonnaks.

Järgnevalt püüan iseloomustada taktikaid, mida erakonnad on maa hõivamise puhul üritanud teha.

• Vabaerakond – katab Facebookis gruppe riigiüleselt, valimisringkondade ja maakondade kaupa ning kodule lähemale ei tungi. Reformierakonnast ja EKREst 3x vähem kogukondi.
• Sotsiaaldemokraadid – on fookuse pannud linnadele ning arvuliselt suurusjärgus Isamaaga samapalju kogukondi. Katmata maakondi on üle kolmandiku.
• Isamaa – on keskendunud valdadele ning katvuselt on suurimad augud sees (7 maakonda puudu)
• EKRE – kõige laiema haldusjaotusliku spektriga kogukonnad ning liikunud ainsana ka Soome ja Rootsi. Valdades ja linnades rohkelt kogukondi.
• Reformierakond –  kõige suurema kogukondade arvuga, fokusseerinud valdadele ja linnadele.

Graafik 1. Facebooki kogukonnad haldusüksuse järgi. (01.10.2018)

Graafik 2. Facebooki kogukonnad maakondade kaupa. (01.10.2018)

 

Maakonnad	EKRE	Isamaa	Keskerakond	Reformierakond	Sotsiaaldemokraadid	Vabaerakond
Harjumaa	10	8	8	16	6	3
Hiiumaa	1			1		1
Ida-Virumaa			4	5	3
Järvamaa	1		2	1	2	1
Jõgevamaa				2		1
Lääne-Virumaa	5		3	2	1	1
Läänemaa			1	1	1	1
Pärnumaa	7	1	2	1	1	1
Põlvamaa	1	1	1	1		1
Raplamaa	1	1		2	2
Saaremaa	1	1	1	1		1
Tartumaa	1		1	4	1	2
Valgamaa	1	1	2	2		1
Viljandimaa	1	1		2	1	1
Võrumaa	2	1	1	1		1
Katmata maakondi	3	7	4	0	6	2

Tabel 2. Facebooki kogukonnad maakondade kaupa (Graafik 2). (01.10.2018)

Kaart 1. Erakondade kogukonnad Facebookis. Aktiivne kaart koos gruppide nimedega (01.10.2018)

https://drive.google.com/open?id=1sFsgpW4H_SnKPIRhhL0IkrF6go2FeOV_&usp=sharing

Poliitikute kogukondade osas on kõige viljakam Reformierakond, kellel on enam profiile Facebookis ja muudes kanalites, kui teistel erakondadel. Kõige tagasihoidlikum on Vabaerakond.

Andmed

Erakonnameedia Eestis 2018

https://docs.google.com/spreadsheets/d/15A1EnflTcVLHfSODGSyUKtOZ_XLcNTSPIZA-AEQAYrc/edit?usp=sharing

 

Audioraamat: Tammsaare “Tõde ja õigus” I

Mängisin seekord TTS (text-to-speech) tarkvaraga, Tammsaare on täiesti kuulatav. Proovisin Eesti Keele Instituudi TTS tarkvara Vox Populi ning lasin digiteerida Anton Hansen Tammsaare “Tõde ja õigus” I osa.

Tulemuseks on 8 tundi ja 39 minutit audioraamatut, mida saab alla laadida mp3-na siit.

Allalaadimislink on aktiivne 27.08.2018ni.

 

 

 

 

Eesti õlleturul käis Suur Pauk 2014. aastal

Tegemist ei ole alkoholireklaamiga või sisuturundusliku tekstiga. Järgnev materjal on pandud kokku isiklikust huvist uurida Eesti alkoholiturgu avalike andmete põhjal Alkoholiregistris.

Ühel juuliõhtul huvist vaatasin sisse alkoholiregistrisse, mind huvitas õlled ning mõned faktid, mida ma teada tahtsin. Tegin mõned väljavõtted siinkohal jagada.

Alkoholiregistris on registreeritud 12.07.2018 (kõik andmed on esitatud selle kuupäeva seisuga) seisuga alates 1999. aastast 65 098 erinevat jooki. Kahjuks ei ole võimalik kontrollida, kas neid enam toodetakse või mitte ja paljud joogid on tootmisest väljas, ent mingi pildi annab järgnev ette. Andmetega tutvudes, võib üks jook olla erinevate taara suurustega registreeritud.

Kõige kangem jook 6 erinevat 96.6 kraadist piiritust (Alkoholiseaduse järgi saab poest osta kuni 80-kraadist teraviljapiiritust).

Mõned faktid

Eesti turul kangeim õlle on 35-kraadine Watt Dickie
Kangeim siider on 13-kraadine
Enim on turul veine
Suures taaras on viimase 2.5 aasta jooksul turule tulnud 51 toodet Eestist.
Alkoholi on turul pärit 91 maalt

Vaatasin huvi pärast, milline on kõige kangem poes müüdav õlle, mis registri järgi on registreeritud, selleks on 6cl-s pudelis müüdav Šoti BrewDog’i Watt Dickie, millel on kangust 35%. Selle on registreerinud 15.07.2013 Import OÜ. Võibolla keegi müüb veel kangemat õllet, aga siis ei kajastu see registris.

Kõige kangem siider on 13% Burrow Hill Ice Cider samanimeliselt tootjalt Suurbritanniast, registreerijaks on OÜ Jaanihanso, kes teatavasti toodab ka ise siidreid.

Registris olevate jookide mediaankangus on 13%, teisisõnu pooled müügil olevad joogid on kangemad kui 13% ja pooled lahjemad.

Kõige rohkem on registris ‘kaitstud pärituolunimetusega veine’ – 19985, TOP20 registreeritud jookide arvutl on seis selline:

Kaitstud päritolunimetusega vein	19985
Õlu	7181
Kaitstud geograafilise tähisega vein	5570
Geograafilise tähisega vein	4314
Vein	4179
Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuvein	2686
Liköör	2073
Whisky	2068
Viin	2038
Cognac	1781
Muu piiritusjook	1278
Vahuvein	876
Siider	867
Kaitstud päritolunimetusega vahuvein	771
Rumm	752
Brandy	736
Kaitstud päritolunimetusega liköörvein	627
Maitsestatud viin	598
Gin	580
Muu alkohoolne jook	572

Alkoholi on registris pärit 91 maalt.

Alkoholisisalduse järgi ja registreeritud markide sageduse järgi on seis:

Nagu ka andmetest tuleb välja, siis on kõige enam jooke vahemikus 12-14% (veinid) ning kangemaid jooke, vähese alkoholisisaldusega jooke on vähem. Seega, turul on kõvasti veine, seejärel kangemat kraami ning lahjemat kraami pisut vähem.

Õlled

Järgnevalt mõtlesin, et vaatan lähemalt, mis toimub Eesti õlleturul. Eesti tootjatelt on registreeritud 1329 unikaalset õllet (siinkohal on tegu unikaalsete markidega). Kui vaadata erinevate õllede registreerimise arvu aastast 2000, siis on pilt järgnev:

Aastal 2014 on toimunud 2x uute õllede turul ‘Suur Pauk’ ning seejärel on kasv stabiliseerunud ca 500-600 erineva uue õlle juures ühes aastas.

Kui vaadata lähemalt 2014. aasta andmeid kvartalite kaupa, siis trend on endiselt kasvul, Eesti tootjatelt on oodata aasta-aastalt enam uusi õllesid.

Siit graafikult on ka kenasti näha, et tootjad sihivad suviseid turge, kui uusi õllesorte tuleb rohkem turule kui teistel aastaaegadel.

Päritoluriigi järgi näeb pilt välja järgmine alates 2014. aastast:

Alates 2014. aastast on kõige enam registrisse kandnud uusi nimetusi Saku, kuid minu üllatuseks, üllatus-üllatus, teisel kohal ei ole mitte A. Le Coq, vaid Põhjala ning kolmandal Õllenaut. Üle 10 erineva toote on suutnud toota 34 tootjat, nende seas ka üks eraisik Tiit Eensalu ja üks sihtasutus.

producerName	Count
Saku Õlletehase Aktsiaselts	237
Põhjala Brewing AS	209
Õllenaut OÜ	150
aktsiaselts A. Le Coq	130
Sori Brewing Estonia OÜ	130
Tanker Brewery OÜ	129
Aktsiaselts VIRU ÕLU	126
Pühaste Pruulikoda OÜ	87
OÜ Käbliku Pruulikoda	78
nanoPruul OÜ	65
Purtse Pruulikoda OÜ	47
OÜ Juhus	46
OÜ Koch	46
OÜ Metsamees	46
Aablu OÜ	44
HIIUMAA PRUULIKODA OÜ	38
Humal ja Linnased OÜ	38
MOE ÕLLEVABRIK OÜ	37
Raasiku Õlletehas OÜ	33
Genika Õllemeistrid OÜ	31
Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ	29
Osaühing V. Kase	27
VELDI ja TÜTRED OÜ	26
Põldemulgu OÜ	24
Narva Pruulikoda OÜ	23
Mulgi Pruulikoda OÜ	21
Pühajõe pruulikoda OÜ	20
OÜ Pruulihunt	14
Tiit Eensalu	14
Akeberg OÜ	12
Vägev Tigu OÜ	11
HK Teenindus OÜ	10
OÜ SILLAMÄE ÕLLETEHAS	10
SA Räpina Inkubatsioonikeskus	10

Tervise eest seisjad on rääkinud sellest, et alkoholikahjudega võitlemisel tuleks suuretaaralisi õllesid tuleks turul vähendada. Tegin väljavõtte 2016-2018 aastast, kus on näha, millised Eesti tootjad on tulnud välja viimase 2.5 aasta jooksul uute 1-3-liitriste uute õlledega. Seis on järgmine:

COUNTA of capacity	capacity
producerName	100 cl	200 cl	Grand Total
aktsiaselts A. Le Coq	1	3	4
Aktsiaselts VIRU ÕLU		5	5
Narva Pruulikoda OÜ	7		7
OÜ SILLAMÄE ÕLLETEHAS	4		4
Saku Õlletehase Aktsiaselts	22	9	31
Grand Total	34	17	51

Tundub, et see segment niisama ära ei kao ja uusi õllesid tuleb juurde.

Kokkuvõtteks, nagu teadustöödes tihti öeldakse, teema on huvitav ja aktuaalne ning vajaks edasi uurimist. Mul oli käsutada praegu kaks õhtut, üks 10a vana Delli läpakas, Ubuntu Linux, Google Spreadsheets ja Python. Kui ma ühel hetkel saan võimsama masina, proovin põhjalikumalt sisse vaadata.

Full disclosure: tarbin alkoholi väheses koguses, tarbige mõõdukalt.

Andmed on 12.07.2018 seisuga pärit https://alkoreg.agri.ee/avaandmed

 

Kellele on vaja neljarealist Tallinn-Tartu maanteed?

Et saada aru, mis toimub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, võtsin nädalavahetuse hobiprojektina politsei.ee lehelt kõik teemakohased uudised õnnetustest 8-aastasest vahemikust 2010-2017 ning sain tekstianalüüsi abil sissevaate, mis toimub maanteel, kus on neljandik Eesti liikluskoormusest. Panin peale oma tagasihoidliku hackermode’i ja leidsin nappidest andmetest üsna huvitavaid probleeme, mida tahaks siinkohal jagada ja mis loodetavasti lahenduse saavad.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee on Eesti pikim 287,893 km maantee. Maantee algab Tallinnas Ants Laikmaa tänavalt, kulgeb 5,505km Tallinna piirini ja lõpeb ristumisel Riia–Pihkva maanteega.

Mitmed inimesed saavad aru, et on probleem, näiteks see emotsionaalne lugu Postimehes, maantee Tallinn-Tartu vaheline lõik oleks vaja ehitada neljarealiseks, samas on ka vastuväitjaid, kes arvavad, et see on raharaisk. Avalikku infot olukorra kohta Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel on üsna keeruline leida, tahtsin vähemalt enda jaoks saada teada rohkemat lihtsalt ajakirjanduses ilmuvate emotsionaalsete hüüatuste taga.

Otsustasin, et uurin mulle lihtsasti kättesaadavaid andmeid. Parim, mida ma selleks teha sain oli käia üle politsei.ee leht, kirjutada veebibot, millega käisin üle ‘Uudised’ kategooria ning tõmbasin andmeanalüüsiks ‘Liiklusinfo’ kategoorias olevad artiklid, kus oli sees fraas “Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa” ja eraldasin selle regulaaravaldiste ja otsingute abil info teistest õnnetustest vahemikus 2010-2017. Tööriistadest ja skriptidest kirjutan pikemalt postituse teises osas. Töötlesin uudiseid statistiliselt ja tegin huvitavaid leide, mida tahaks jagada.

Vaade kaugelt

2010. kuni 2017. aasta lõpuni sain kätte 311 liiklusõnnetust, mis tähendab, et 8 aasta peale keskmiselt iga 9.38 päeva tagant juhtub teel midagi, millega on põhjust politseid informeerida – keegi saab vigastada. Õnnetuste arv aasta-aastalt on siiski liiklusinfo põhjal vähenenud, kuid siis jälle kasvanud, kõige vähem oli õnnetusi 2015 – 25, kõige enam 2011 – 47. 2016 kasvas õnnetuste arv 40-ni, et langeda aasta hiljem keskmisest madalamani 35-ni. Keskmiselt on õnnetusi selles vahemikus infos 38.87/aastas.

Seega ei ole õigus neil, kes väidavad, et õnnetuste arv Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa peal on vähenenud – ei, õnnetuste arv on viimase 2 aasta jooksul kasvanud.

Mis kella ajal on kõige ohtlikum liigelda?

Tuleb välja, et kõige ohtlikum on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa vahel liigelda alates kella 23.00-st, keskööl õnnetuste arv on vähenenud ning tõuseb uuesti keskpäevaks. Kui päevasel ajal liigelda, siis kõige ohutum on viibida sel teel kell 11-12 ja kell 13-14, kõige ohtlikum kell 16-18 vahel. Kui sõit õhtusele ajale jätta, siis tasuks liigelda kell 22-23 vahel, kui õnnetusi on kõige vähem juhtunud.

Nädalapäevade valikul on kõige ohtlikum liigelda nädalavahetusel, ohutumad päevad esmaspäeva ja huvitaval kombel ka kolmapäev.  Seega, ärge sõitke nädalavahetustel kell 17. 

 

Õnnetuste arv kuude lõikes näitab seda, et vähem on õnnetusi veebruarist-aprillini ja oktoobris, kõige hullem aeg on augustis ja jaanuaris.

 

Üks võimalik oletus sellele on, et inimesed muutuvad augustis soojade ilmadega hulljulgemaks, jaanuaris on kehvad teeolud ning märts-aprill ning oktoober on rehvide vahetamise aeg, kui sõidetakse ettevaatlikumalt. Veebruaris tasuks ehk otsida seoseid ilmaga.

Kus toimuvad õnnetused

Jagasin teekonna 5-kilomeetristeks lõikudeks ning arvutasin õnnetuste toimumise sageduse neil lõikudel. Siit tuleb välja huvitavaid andmeid.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teel on keskmisest (5.29 õnnetust lõigu kohta) kaks korda rohkem õnnetusi kilomeetritel 30-34 (Aruvalla – Kose lõigul Saula ja Kolu vahel, 10), 130-134 (Põltsamaal, Puhu risti – Kaliküla, 11), 150-155 (10), 170-174 (Kärevere-Tartu, 10). Eriti hull on lugu 190-194 km (Ülenurmest 4km Võru poole), kus on ligi 4x rohkem õnnetusi keskmisest (19).

Mõtleksin ilmselt, mida nende lõikudega teha kiiremas korras, et õnnetusi vähendada ja probleemi kõige valusamad kohad lahendada.

Kes saavad surma

Kuna õnnetuste kirjeldused ei kajasta lõplike surmade arve, kes on haiglas surnud, kuid liiklusinfos on reeglina öeldud, kui keegi suri kohapeal, siis kurb tõde on, et kohapeal on surma saanud 8 aasta jooksul 29 inimest, 2 kohapeal hukkunuga õnnetusi on olnud 4. Viimane inimestest hukkus 2016. aastal.

Ainult üks surmajuhtumiga lõppenud on toimunud Võru-Luhamaa vahel. Ülejäänud surmad on kõik toimunud Tallinn-Tartu vahelisel lõigul.

2+2 teel on saanud selles ajavahemikus surma kohapeal 2 inimest, neist 1 jalakäija, kes on teele sattunud, üks kolmerattalise mootorsõidukiga sõitja. 85-90 kilomeetrini ei ole surnud ühtegi inimest – teisisõnu, autoga liigeldes on neljarealine tee turvalisem, jalakäijale ilmselt mitte.

Vigastuste puhul ei ole detailseid andmeid, kiireks analüüsiks vaatasin seda, milliseid fraase mainitakse seoses vigastustega. Tartu-Ülikooli kliinikumi on mainitud (101 mainimist) ja Põhja-Eesti regionaalhaiglasse (57 mainimist), kodusele ravile (40 mainimist).

Kuidas õnnetused juhtuvad

Analüüsisin teksti ja eraldasin kõik tekstis olevad 2-,3- ja 4-sõnalised fraasid, vaatasin tulemuse läbi ning kategoriseerisin. Õnnetuste ja manöövreid on õnnetustes kõige enam ülekaalukalt kokkupõrkeid, teisisõnu vastasuunda kaldumisi või kõrvalteelt peateele liikumisel, samuti on tagant otsasõite. 5-l juhul on alkoholi mainimist.

Ehkki tagant otsasõite neljarealine tee ei väldi, siis vastassuunda kaldumisi, kokkupõrkeid ja teelt väljasõitmisi on võimalik vähendada.

 

Mida võiks kõigest sellest järeldada

Olen tihedamini liikunud Tallinn-Põltsamaa vahel aastatel 2012-2017, viimase aasta jooksul, mil Pärnus elan, mitte väga tihti. Minu järeldused põhinevad politsei.ee liiklusinfol ja seega ei ole see kindlasti lõplik tõe allikas, kuid siiski mingi sissevaate pakub. Kindlasti saaks analüüsida veel ja leidsin ka teisi huvitavaid seoseid, näiteks nime või automargi kohta, panen selleks välja ka andmefaili, et huvilised saaks ise edasi uurida.

Minu jaoks said järgmised oletused kinnituse 

• Õnnetuste arv 8 aasta jooksul ei ole viimasel kahel aastal kahanenud, vaid kasvanud liiklusinfo põhjal. On vale väita, et õnnetused on kahanenud
• On vale väita, et neljarealine ei mõjuta kuidagi kohapeal surmaga lõppenud liiklusõnnetusi
• Palju on kokkupõrkeid ja vastassuunda kaldumisi, mida saaks vältida
• Neljarealist teed on Tartu-Tallinna vahele vaja pikemas perspektiivis, selleks tuleb raha leida ja ära teha, sellega vähendame surmade arvu.
• Tuleks kiiresti lahendus leida lõikudele, kus on õnnetuste arv 2-4 korda keskmisest kõrgem
• Ära sõida kell 23.00 ja 00.00 vahel sel teel, samuti augustis tuleb rahulikult sõita
• Avalikud andmed võiksid olla kergemini ligipääsetavad, et ei peaks vasktorudest läbi pugema

Lõpetuseks kutsun üles tasakaalukalt liiklema ja arvestama teistega. Laupkokkupõrkeid pole kellelegi vaja.

Milliseid tööriistu kasutasin

• Andmete kraapimiseks politsei.ee lehelt kasutasin PHP skripti ja lokaalset serverit
• Tabeltöötluseks Google Drive’i Spreadsheete
• Kasutasin regulaaravaldiste testimiseks RegExr’i
• Teksti fraaside töötluseks Textalyserit

Andmefaili leiad siit.