Minu juuksurid

Ilma erilise sissejuhatuseta. Istuda kord kuus või pisut harvemini toolis ning peeglis iseendaga aru pidada, on viinud mind kokku juuksuritega. Ma lasen peaaegu iga kord lõigata sama soengu. 

1989, Agnes

Agnes oli mu esimene juuksur alevis, keda ma mäletan. Tumedate keemiliste lokkis juustega, kahe lapse ema. Agnes palju ei rääkinud. Agnes kaua juuksurina ei töötanud. Agnes jäi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast poole punktiga joone alla ning seejärel õppis juuksuriks, misjärel elu viis ta oma rada. Agnes elas üksvahe mu lapsepõlvesõbra vanaemaga samas majas. Luurasime sõbraga ta ukse taga, kui Agnes ja külalised viina võtsid. Sain seltskondlikust vestlusest teada uusi roppsõnu. Viimati nägin Agnest oma alevi naabri matustel peielauas.

Loe edasi “Minu juuksurid”

Advertisements

Kas avalik kord Eestis on paranenud?

Esile tõstetud

Politsei- ja Piirivalveametil on avalikult kasutatavad andmekogud, mis on leitavad nii opendata.riik.ee lehel kui ka PPA enda kodulehel “Avaandmed” osas. Kaks minu jaoks kõige huvitavamat andmekogu on avalikku korda puudutavad ning varavastased süüteod, millest esimest ma otsustasin pisut torkida.

“Avaliku korra vastased ja avalikus kohas toime pandud süüteod” andmekogu sisaldab andmeid, mis puudutavad kõigi inimeste turvalisust näiteks tänavatel, poodides, ööklubides ja bussijaamas toime pandud kuri-ja väärtegusid. Võtsin selle ette seetõttu, et vaadata, kuidas on turvalisus ajas muutunud – kas rikkumisi on avalikes kohtades vähem või rohkem, millest rikkumised sõltuvad ja kas on perioode ja piirkondi, kus rikkumisi on rohkem.

Rikkumiste üldstatistika

Kokku on registreeritud rikkumisi 5a jooksul 55743, keskmiselt ühes päevas 30.52 väär- või kuritegu, mida ma edaspidi nimetan rikkumisteks.  

Screenshot 2018-12-21 at 12.36.48

Positiivne on näha, et rikkumiste üldarv on langustrendis ning number on langenud aasta-aastalt. Siia kõrvale olgu öeldud, et andmetest tuleb samas välja, et näiteks kehaliste väärkohtlemiste puhul on see number kasvutrendis.

Rikkumised ööpäeva peale jaotatuna on näha paar huvitavat, ja samas selgitatavat, trendi.

Screenshot 2018-12-21 at 12.40.09

Summeerituna on ööpäeva lõikes on näha, kuidas rikkumiste arv on madalaim. Kui sama graafik joonistada välja päevade ja tundide lõikes, avaneb teine huvitav pilt.

Screenshot 2018-12-21 at 12.41.00

Siit graafikult on näha, et päevade lõikes on rikkumiste rütm sama. Erandina laupäeviti ja pühapäeviti on öösel ja varahommiku avaliku korral rikkumisi rohkem, reedel ja laupäeval õhtutundidel alates kella 20-st. Kui seda graafikut veidi üldistada, siis joonistub välja rikkumistest tundide kaupa üsna ilus sinusoid. Selle järgi võib oletada, kuidas politsei oma patrullide ressurssi saab planeerida ning samuti asukohti võrreldes, kus on patrulle rohkem vaja ja kus vähem.

Screenshot 2018-12-21 at 12.42.20

5 aasta keskmine igas päevas on 30.52 rikkumist päevas, trend, nagu ka rikkumiste arv on õnneks kahanev. Graafikult paistab silma 1.10.2015, seda lähemalt uurides on Lasnamäel toimunud 71 vargusjuhtumit avalikes kohtades, järgmiste päevade uudistest ja politsei teadetest ei õnnestunud mul sellele numbrile lisainfot saada.

Rikkumisi pimedal ajal on pisut rohkem kui valgel ajal, info (kellaaeg puudub)

Screenshot 2018-12-21 at 12.46.33

Siit on näha, kuidas valge aja suurenedes suvel suureneb ka rikkumiste arv valgel ajal ja vastupidi. Ehkki järeldust siit teha ei saa, et ühel või teisel ajal rikkumiste arv on suurem, avaliku korra rikkumisi on 7% erinevevusage võrdselt nii valgel kui pimedal ajal, mida iseloomustab järgmine graafik.

Screenshot 2018-12-21 at 12.47.22

Juhtumid tulirelvaga

2013-2017 on registreeritud avalikus kohas 37 juhtumit tulirelvaga. Õnneks neid ei ole üldstatistikas palju. 

Koht Juhtum
Ahtme linnaosa 1
Haabersti linnaosa 2
Haapsalu linn 1
Järve linnaosa 1
Jõhvi linn 2
Kastli küla 1
Kesklinna linnaosa 5
Kose alevik 1
Kristiine linnaosa 1
Lasnamäe linnaosa 4
Narva linn 2
Pärnu linn 3
Põhja-Tallinna linnaosa 3
Saue linn 1
Tamsalu linn 1
Tartu linn 3
Vaiatu küla 1
Valga linn 2
Viljandi linn 2
Grand Total 37

 

Vargused

Kokku oli perioodil vargusi toimunud 25560. Nagu graafikult näha, liiguvad vargused avalikes kohtades ka kahanemistrendis.

Screenshot 2018-12-21 at 13.03.42

Järgmises tabelis on TOP 30 asulat, kus on 5a jooksul absoluutarvuna vargusi kõige enam toimunud.

Screenshot 2018-12-21 at 13.05.16

Tabelist on näha, et nagu ka üldstatistikast, siis vargused on kahanevas trendis, huvitavaim siin tabelis on 5500 elanikuga Haabneeme, kus on vargusi registreeritud 5a jooksul samavõrd Tartu linnaga, kuigi trend on langev. Väiksematest asulatest on Maardus vargusi rohkelt.

Kehalised väärkohtlemised

Ilm on hukas, ilm on hukas,
hirm käis ringi igas metsatukas.
Sain tappa Tapal, mind peksti Pukas,
kuid ühtki senti mul polnud sukas.

Nii alustab Justament oma lugu “Ilm on hukas”. Aeg on aga Justamendi loo valmimisest kõvasti edasi läinud ja kui Toomas Lunge võiski saada silma siniseks paarkümmend aastat tagasi ning ängi laulu sisse valas, siis otsides täna “kehalise väärkohtlemise” kohta andmeid Pukas ja Tapal vaatlusaluse viie aasta jooksul, on vastuseks null. Ei ole andmeid, et keegi oleks Pukas peksa või Tapal tappa saanud. Või kui on, siis nii, et politsei pole pidanud sekkuma.

Küll aga kokku on Eestis kehalisi väärkohtlemisi viie aasta jooksul 1976 (koos konfliktidega 2105)  ja kui keegi kõlava nimega pealinna tiitlit tahab saada, siis pretendeerivad sellele Tartu (339) ja Tallinna kesklinn (338), ehkki kesklinna trend on kasvul, Tartus hakkas langema 2017. aastal. Huvitavaid kontraste võib andmetest veel leida. Pärnus on 5 aasta jooksul toimunud 146 kehalist väärkohtlemist, Haapsalus 9, vahe on 15-kordne. Haapsalu rahvas on rahulikum? Ka Kuressaares ja Viljandis on arvud vastavalt 35 ja 33.  

Ja asulates toimunud kehalised väärkohtlemised tabelina, kus on toodud ära aastate kaupa. Kust on näha, et kõige negatiivsem muutus on Kesklinnas, kus kehaliste väärkohtlemiste arv on tõusnud 18-lt(2013) 173ni 2017. aastal.

Screenshot 2018-12-21 at 13.06.52

Siit on näha üks murettekitav trend, võrreldes 2013. aastaga on 2017. aastaks tipus olevates kohtades mitmekordistunud.

2013 2014 2015 2016 2017
171 167 333 696 738
Tabel. Kehalised väärkohtlemised ja konfliktid aasta kaupa.

Kõige enam toimub kehalisi väärkohtlemisi tänavatel või väljakutel, samuti ööklubides, söögikohtades. Alljärgnev on väljavõte kohtadest, siin on esitatud ka topeltkirjeid, kuna andmebaasis on näiteks tänav-väljak ning avalik-koht, tänav-väljak loetud eraldi kategooriatena. Tendentse siiski näitab.

 

Koht Arv
AVALIK_KOHT,TANAV_VALJAK 469
TANAV_VALJAK 356
AVALIK_KOHT 104
OOKLUBI_DISKOTEEK 94
AVALIK_KOHT,SOOGIKOHT 78
OPPEASUTUS_SELLE_TERRITOORIUM 72
SOOGIKOHT 57
AVALIK_KOHT,OOKLUBI_DISKOTEEK 49
AVALIK_KOHT,KAUPLUS 32
OUEALA_LAHTINE_HOOV 31
KAUPLUS 30
PARKLA 28
MUU KOHT 28
AVALIK_KOHT,PARK 27
AVALIK_KOHT,OUEALA_LAHTINE_HOOV 26
AVALIK_KOHT,PARKLA 25
PARK 24
AVALIK_KOHT,UHISSOIDUK 23
TREPIKODA_KORIDOR 22
TANKLA 15
BUSSIJAAM_BUSSITERMINAAL 15

 

PIME PUUDUB VALGE
1153 144 679
Tabel. Kehalised väärkohtlemised pimedas või valgel ajal.

Röövimine

Kokku on 5 aasta jooksul röövimisi avalikes kohtades 539, see number on 5 korda kahanenud aastaks 2017.

Screenshot 2018-12-21 at 13.09.02

Vandalism

Juhtumeid on 5a jooksul registeeritud 3966. Võrreldes 2013. aastaga on 2017. aasta lõpuks vandalismi tegude arv kasvanud.

Screenshot 2018-12-21 at 13.09.38

Screenshot 2018-12-21 at 13.10.33

Screenshot 2018-12-21 at 13.11.08

Millised mõtted minus tekkisid töö käigus

  • Rikkumiste arv on ajas vähenenud, avalikku korda rikutakse vähem aasta-aastalt 2013-2017 vahemikus ja võib öelda, et elu on turvalisemaks läinud ja avalik kord on paranenud vaadeldud ajas. On kohad, kus rikkumisi on rohkem. Kuid seal, kus on palju inimesi koos, on ka rikkumisi rohkem (ilmselge, dr Watson).
  • Häiriv on (mis ei ole kindlasti PPA kapsaaeda visatud), et kehaliste väärkohtlemiste arv ja vandalism vaadeldud perioodil on kasvanud, esimest eriti Tallinna kesklinnas, huvitav oleks näha ka 2018. aasta võrdlusandmeid. Teisisõnu, tänaval võib peksa saada suurema tõenäosusega. Enim on kehalisi väärkohtlemisi tänavatel, ööklubides, ja ka õppeasutuste territooriumil.  
  • PPA-l on analüüsibüroo, mis võiks täiesti avalikult lisaks andmetele välja anda ka raporteid avalikust korrast. See on üldhuvitav teema.
  • Avaliku korda tagavate meetmena võiks PPA investeerida näiteks kaameratesse probleemsetes kohtades linnades. Andmed on olemas. See on eraldi teema, kuidas õiguslikult tagada inimeste õigused. Ehkki koht on antud selles andmestikus linnas 500x500m ruuduna, siis PPA-l on tõenäoliselt täpsem asukohainfo.

Kuidas valmis

Perekond Kuke kaks aastat Pärnus

Kaks aastat tagasi lumisel novembrikuu päeval parkisime oma päevinäinud halli kolmanda seeria BMW ühele Pärnu Aisa tänava kortermaja õuele. Maja oli üsna uus, selle esimese korruse korterist 6 pidi saama meie ajutine katusealune kuni suveni, mil omanik tuleb Pärnusse supelsaksaks. Minul ja Aigil puudus tol hetkel adekvaatne ettekujutus, mida tähendab töötamine kaugelt, ehkki nädalase tööotsa olime Pärnust mõni kuu tagasi teinud ning ka viiekuune Kaarel ja viiene Kirsi pidid loobuma seni tuttavatest radadest, mängumaadest ja sõpradest Tallinnas. Oli küll õrn aimdus, aga tegelikkusest oli see kaugel. Meie plaan oli nii kiiresti kui võimalik alustada kingituseks saadud vanatädi majaosa renoveerimisega ning kolida randa.

Kuni tänaseni püüan ma ammendavalt sõnastada seda ajendit, mis pani meid Tallinnast – töökohtade keskpunktist ning Eesti elu arterist – ära liikuma, vaatasid ju ka osad sõbrad meid pisut kõõriti – siis täit selgust ja sõna ei ole ma selle liikumise ajendiks leidnud. Minu tänase tööandja, Topia andmetest võib leida kinnitust, et pole võimalik valida seda ühest, kõige enam eelistatud elupaika maailmas. Isesuguste ja erinevate väärtushinnangute ja vajadustega inimeste jaoks on olulised erinevad väärtused, kellele turvalisus, kellele looduskeskkond, kellele kinnisvarahinnad, kellele transpordi ja töökoha ligipääsetavus. Sellest tulenevalt on ka erinevate inimeste eelistatud linnad/elukohad erinevad. Kui ma aga peaks kolm põhjendust Pärnu kasuks tooma, siis paneksin kaardid:

  • Tallinna liigsele kokkusurutusele (Eesti kontekstis) ja ajale, mis kulub transpordile
  • Pärnu rahulikum kasvukeskkond lastele ning ei saa ka üle ega ümber (teatava üldistusena), et:
  • Pärnu kesklinna lähedane elatav maja krundiga maksab kolmetoalise korteri hinna Nõmmel
  • Pärnu on Mulgimaale (minu juurtele) lähemal kui Tallinn

Ja ehk lisandub nimekirja tuleviku ja Tartuga võrreldes ka võimalus, et

Rail Balticu tulekuga muutuks sõit kahe linna vahel ajalises mõõtkavas võrreldavaks reisiga Viimsi poolsaare tipust Balti jaama.

Maailma konteksti vaadates, asetub Pärnu 2030. aastaks ehk tekkivale kaubateele Aasiast Euroopasse, mille eelduseks on arktilise Põhja-Jäämere jääst vabanemine, Norras Kirkenesis Barentsi kaubasadama väljaehitamine, tunneli loomine Helsinki-Tallinna vahele ja Rail Baltic, mis Aasiast transporditava kauba toob Euroopa südamesse. 2018. aasta alguses ettevõtte Sor-Varanger Utvikling avaldatud dokumendis “An Arctic Railway Vision” nähakse ette lisaks 2026. aastal avatavale Rail Balticule aastaks 2030 avatavat kiirraudteed Norra kirdeosast Helsingisse, mille eesmärk on haarata endale 10% Euroopasse tulevatest Hiina, Taiwani, Lõuna-Korea ja Jaapani suunalistest konteinerveostest ehk 550 000 konteinerit igal aastal, mis jõuaksid Helsingi kaudu nii Kesk-Euroopasse kui ka Sankt-Peterburgi, esimesel juhul läbiksid Balti riike.

***

Ja siis on veel Pärnu ja ümbruskonna rannad.

***

Olles lapsepõlves veetnud suvesid Pärnus vanatädi juures, on mul oma ettekujutus, millele proovisin aegajalt Pärnus sõpru külastades kinnitust saada.

Enam ei ole alles kohvik Kasekest Supeluse tänaval ning äratuntava häälega ZILi kollasesse paaki ehitatud kaljaautomaate, mis suvistel Pärnu tänavatel ENSV viimaste hingetõmmete ajal ringi vurasid ning kolmeliitrisse purki leivajooki viie rubla eest niristasid. Mida oli hea lürpida, aga ka hiljem vanatädi kemmergu vahet joosta. See-eest on endiselt rand, mudaravilast on saanud spaa, kesklinnas müüakse pontšikuid, Sindi Vovka küsib endiselt raha bussijaamas, palju on kohvikuid ja uusi kauplusi ning linn on väga hästi rattaga läbitav.

Endiselt on alles rannapiirkonna kärarikkus suvisel ajal ning veidrad lõbusad supelsaksad ja muidu uitajad, kes suvise vabaduse laineharjal lubavad endale Pärnus seikluse või joogi rohkem kui kodus ning lapsed, kes jäätisemüügiga rannas jalgrattaraha koguvad.  

Olen sisimas kogu aeg üritanud ellu tuua selgust ja puhtust. Müravaba keskkonda ja vaikust. Vajan sisimas pisut rohkem privaatsust, teisalt ei tahtnud ma ka loobuda kolimise hetkel heast tööst Proeksperdis tooteomanikuna ning arvasin, et on ka mõistlik, kui vajalikud teenused ei ole kaugel ja kättesaamatud. Proeksperdis õnnestus mul veenda juhtkonda avama Pärnus harukontorit ning otsima arendajaid, kes tahaksid siit tööd teha. Läks hästi.

***

Pärnus on mitu hoovust ja linnaosa ning ajastut ja kihti. Meie pere Ülejõe koduni juhatanud kinnisvaramaakleri büroo turuülevaade nendib, et kohalikul rahval randa eramajadesse on asja vähe, sest tengelpung on väike. Rannaäärsed eramud on peamiselt väljastpoolt tulijate privileeg. Rannas elamise väljaminek on suurem kui Kalamajas. Kontrastina Rääma aedlinnakus või Ülejõel võib aga kohata nii õllesõpru kui ka August Jakobsoni “Vaeste ja patuste alevigi” hõng on kusagil õhus heljumas. Ning siis on kesklinn, Mai, Raeküla, Vana-Pärnu, Sauga, nüüd veel Tammistegi. Pärnus on koolis käinud Konstantin Päts, siin on elanud Friedrich Martens, Pärnu Postimees Johan Woldemar Jannsen ning saati, Pärnus on välja kuulutatud Eesti Vabariik.

***

Vanatädi maja renoveerimisest ei tulnud suurt midagi välja. Olime jagelenud muinsuskaitseametnikuga aasta, et nõuetele vastata, vaielnud kaasomanikuga ning pangalaen ja ehitajagi olid välja valitud, ent kogu komplekti ja teadmist, et elame ühes majas nii muinsuskaitseametiga, kes dirigeeris, milliseid aknaliiste tohib kasutada, kui palju põrandast üles võtta ja millist värvi kasutada kui ka kaasomanikuga arvesse võttes ei tekitanud see meis rahulolutunnet. Irooniaga ütlen, et ootan seda inimnäolist muinsuskaitseametit kohe huviga. Seda kokteili kokku segades jäi hinge kripeldus – ei ole päris oma ja ei saa ise otsustada – otsustasime, et hingerahu saavutamine on olulisem – müüme ja ostame päris oma elamise.

See oli kokkuvõttes hea otsus.

***

Pärnu linnarahval on ka omad veidrused, millega tuleb harjuda. Oleme olnud kimpus, et ürituste Répondez S’il Vous Plaît’le ei vastata. Pärnu talverehvide järgne liiklus ja soojad ilmad on omaette skeene ning üsna tihti räägitakse Pärnus ja mulle tundub, et ka keskendutakse rahale, millele viitab ka see, pisut pettunud alatooniga lugu. Igasuvise jämmari, Weekendi ajal liigub linnas ringi tavapärasest rohkem pohmellis sinikaelrullnokki, samas kohalikku elu kajastab (viimasel ajal küll lahjemas kastmes) tuntud Rääma eluülikoolivilistlane ja liider Vello42. Siin on õnneks palju erinevale maitsele kultuuriüritusi ja siis veel Augustiunetus – olime sel suvel lummatud. Loodetavasti tegijatel jätkub jaksu seda festivali edasi teha.

Samas, inimesed on sõbralikud ning suhtlemisaltid, ilmselt tänu turismikogemusele. Võõrastega on võimalik jutule saada ning ka siinne kultuurielu on vilgas. Oleme käinud nii Uue Kunsti Muuseumis kui avastanud Pernova Loodusmaja, külastanud erinevaid üritusi ning loomulikult Lottemaad. Olen töötamas ja rääkimas käinud Forwardspace’s ja Pärnus on suurepärane raamatukogu. Häbi, mida tuleb tunnistada, et Endlasse veel jõudnud ei ole. Noorem veel teistega magama ei jää.

Randadest oleme jõudnud enamasti Valgeranda, seal on vähem inimesi ja kodust ei asu see kaugel.

***

Lapsed on kohanenud Pärnu eluga üllatavalt hästi. Kirsi pidi vahetama Pärnu aja jooksul kaks korda lasteaeda, kuid elas üle, alguses kohanemisega oli tegu ka sellega, et uusi sõpru kohe ei olnud. Õnneks on meil toredad naabrid ning sai naabritüdrukuga ja teiste üleaedsetega samasse rühma. Kirsi on hakkaja ja leiab kiiresti kontakti. Samad lasteaiaõpetajad said ka Kaarlile ning üks käib sellest aastast rõõmuga nüüd Ülejõe põhikoolis, teine Kadri lasteaias. Oleme käinud tantsimas ning ujumas, tütar on tagunud suvel kooli juures jalgpalli, osalenud Black & Brownie tantsulaagris ning müünud naabritüdrukuga aia ääres marju. 1. septembril on Pipi Pikksukk visanud Kirsi üle õla kooli aktusel. Ainult, et korterieluga harjunud pere lemmik, kass Suusi, jäi aasta tagasi auto alla …

See-eest väärtus, mida annab oma aia õun, maasikas või tikrimari, isiklik liivakast või kiik, seda ei ole võimalik arvudes edasi anda.

Kodukoha pagar Leivakas, kes teab klienti nimepidi, pakub uskumatult head lihaleiba ning on teinud firmaürituseks suurepärase võileivatordi.

***

IT-alane tööturg on Pärnus veel toores. On harukontoritega tarkvaraarendajad Proekspert, on BrightSpark, Fujitsu avas oma kasutajatoekeskuse ning siis on tükk tühja maad. Elisa on öelnud, et võimaldab kaugtööd, Swedbank võimaldab kaugtööd, et ma kellelegi liiga ei tee, siis siin on üsna kasulik nimekiri. Kaugtöö võimaldamine vajab kultuurimuutust ettevõttes kui ka kaugtöö tegija avatust uue mõtteviisi ja uute töömeetodite suhtes, juhi usaldust. Head eneseväljendusoskust ja kommunikatsioonioskust töötegijalt nii sõnas, kirjas kui pildis, distsipliini ja iseseisvust. Olen selle loo kirjutamise hetkel kaugtööd teinud 2 aastat ning üsna palju õppinud, tööharjumused on muutunud ning võin täna öelda, et töötan oluliselt teistmoodi, kui töötasin kontoris alaliselt kohal olles.

***

Cleveron on leidnud Viljandi, ilmselt mõjutab see lähiajal ka kohalikku IT-õpet, Pärnus on üsna palju ka tööstusettevõtteid. Samas Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž on üsna tugevalt siiski turismile ja teenustele fokusseerinud. Minu vaimusilmas see ei peaks nii olema, võiks olla ka tehnoloogiaalast kõrgharidust.

***

Pärnus on palju häid kohvikuid ja kõrghooaja väliselt võib väga hea kvaliteediga lõuna saada 4-5 euroga kesklinnas, natuke äärelinna poole isegi alla 4 euro, õhtusöökidest ma ei räägigi. Minu lemmikuteks on kujunenud Mahedik – väga head toidud ja mitmekesine valik, Jahisadama restoran – juba vaate ja lõunapakkumiste pärast olen käinud ning seal on parim lastenurk Pärnus, Aara kohvik – kui on vaja koduseid toite ja kuu lõpp paistab, Supelsaksad – kui on vaja head kogemust. Kui Pärnust välja sõita, siis Sindis on tore kohvik Julius, kus on samuti suurepärased grillkotletid. Restoranidest olen mitmel korral külastanud Nooti. Pärnul on turismihooaja pikendamiseks oma kohvikutenädal.

Kui suvi on läbi, siis Pärnus tasub ringi vaadata spaades. Siin on Estonia Resort, Hedon, Tervis, Viiking. Me oleme perega kõige rohkem käinud Viikingus, kuna seal on lastele kõige mõnusamad tingimused, samuti saunad.

Oleme käinud avastamas ka Tolkuse raba ning Jõulumäge. Raeküla terviserajal ja Nurmenuku talus, Rae järve ääres.

Koht, mida ma tahan lähiajal koos puitmaterjaliga külastada on Ülejõe põhikooli juurde tehtud töökoda Ülejõe Makerspace, mida saavad kasutada ka lapsevanemad. Teen mõne pingi või midagi huvitavat alustuseks.

***

Sõidan kord nädalas ka Tallinnasse ning olen tee peal püüdnud telefonikaameraga kinni aegumatuid vaateid linnale, jõele ja inimestele. Kui udu katab oktoobrikuu hommikul silda, on vaevu näha Saare-Lääne piiskopi asutatud Vana-Pärnu sabana tekkinud Ülejõelt kesklinna. Pärnut on mainitud esmakordselt 1251. aastal, minu kokkupakitud ülevaade ühe pere kahe aasta elust ja muljetest 767 aastat hiljem aitab ehk natuke udu hajutada, mis võib-olla tekib kellelgi teisel seoses Tallinnast ära (väiksemasse kohta) kolimise ideega.

Head mängimist selle ideega ning kolimist. Pärnu on minu vaimusilmas 30 aasta pärast Eesti linn number 2.

Kellele on vaja neljarealist Tallinn-Tartu maanteed?

Et saada aru, mis toimub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, võtsin nädalavahetuse hobiprojektina politsei.ee lehelt kõik teemakohased uudised õnnetustest 8-aastasest vahemikust 2010-2017 ning sain tekstianalüüsi abil sissevaate, mis toimub maanteel, kus on neljandik Eesti liikluskoormusest. Panin peale oma tagasihoidliku hackermode’i ja leidsin nappidest andmetest üsna huvitavaid probleeme, mida tahaks siinkohal jagada ja mis loodetavasti lahenduse saavad.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee on Eesti pikim 287,893 km maantee. Maantee algab Tallinnas Ants Laikmaa tänavalt, kulgeb 5,505km Tallinna piirini ja lõpeb ristumisel Riia–Pihkva maanteega.

Mitmed inimesed saavad aru, et on probleem, näiteks see emotsionaalne lugu Postimehes, maantee Tallinn-Tartu vaheline lõik oleks vaja ehitada neljarealiseks, samas on ka vastuväitjaid, kes arvavad, et see on raharaisk. Avalikku infot olukorra kohta Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel on üsna keeruline leida, tahtsin vähemalt enda jaoks saada teada rohkemat lihtsalt ajakirjanduses ilmuvate emotsionaalsete hüüatuste taga.

Otsustasin, et uurin mulle lihtsasti kättesaadavaid andmeid. Parim, mida ma selleks teha sain oli käia üle politsei.ee leht, kirjutada veebibot, millega käisin üle ‘Uudised’ kategooria ning tõmbasin andmeanalüüsiks ‘Liiklusinfo’ kategoorias olevad artiklid, kus oli sees fraas “Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa” ja eraldasin selle regulaaravaldiste ja otsingute abil info teistest õnnetustest vahemikus 2010-2017. Tööriistadest ja skriptidest kirjutan pikemalt postituse teises osas. Töötlesin uudiseid statistiliselt ja tegin huvitavaid leide, mida tahaks jagada.

Vaade kaugelt

2010. kuni 2017. aasta lõpuni sain kätte 311 liiklusõnnetust, mis tähendab, et 8 aasta peale keskmiselt iga 9.38 päeva tagant juhtub teel midagi, millega on põhjust politseid informeerida – keegi saab vigastada. Õnnetuste arv aasta-aastalt on siiski liiklusinfo põhjal vähenenud, kuid siis jälle kasvanud, kõige vähem oli õnnetusi 2015 – 25, kõige enam 2011 – 47. 2016 kasvas õnnetuste arv 40-ni, et langeda aasta hiljem keskmisest madalamani 35-ni. Keskmiselt on õnnetusi selles vahemikus infos 38.87/aastas.

Seega ei ole õigus neil, kes väidavad, et õnnetuste arv Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa peal on vähenenud – ei, õnnetuste arv on viimase 2 aasta jooksul kasvanud.

Mis kella ajal on kõige ohtlikum liigelda?

Tuleb välja, et kõige ohtlikum on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa vahel liigelda alates kella 23.00-st, keskööl õnnetuste arv on vähenenud ning tõuseb uuesti keskpäevaks. Kui päevasel ajal liigelda, siis kõige ohutum on viibida sel teel kell 11-12 ja kell 13-14, kõige ohtlikum kell 16-18 vahel. Kui sõit õhtusele ajale jätta, siis tasuks liigelda kell 22-23 vahel, kui õnnetusi on kõige vähem juhtunud.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.56.02

Nädalapäevade valikul on kõige ohtlikum liigelda nädalavahetusel, ohutumad päevad esmaspäeva ja huvitaval kombel ka kolmapäev.  Seega, ärge sõitke nädalavahetustel kell 17. 

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.33

 

Õnnetuste arv kuude lõikes näitab seda, et vähem on õnnetusi veebruarist-aprillini ja oktoobris, kõige hullem aeg on augustis ja jaanuaris.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.40

 

Üks võimalik oletus sellele on, et inimesed muutuvad augustis soojade ilmadega hulljulgemaks, jaanuaris on kehvad teeolud ning märts-aprill ning oktoober on rehvide vahetamise aeg, kui sõidetakse ettevaatlikumalt. Veebruaris tasuks ehk otsida seoseid ilmaga.

Kus toimuvad õnnetused

Jagasin teekonna 5-kilomeetristeks lõikudeks ning arvutasin õnnetuste toimumise sageduse neil lõikudel. Siit tuleb välja huvitavaid andmeid.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.48

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teel on keskmisest (5.29 õnnetust lõigu kohta) kaks korda rohkem õnnetusi kilomeetritel 30-34 (Aruvalla – Kose lõigul Saula ja Kolu vahel, 10), 130-134 (Põltsamaal, Puhu risti – Kaliküla, 11), 150-155 (10), 170-174 (Kärevere-Tartu, 10). Eriti hull on lugu 190-194 km (Ülenurmest 4km Võru poole), kus on ligi 4x rohkem õnnetusi keskmisest (19).

Mõtleksin ilmselt, mida nende lõikudega teha kiiremas korras, et õnnetusi vähendada ja probleemi kõige valusamad kohad lahendada.

Kes saavad surma

Kuna õnnetuste kirjeldused ei kajasta lõplike surmade arve, kes on haiglas surnud, kuid liiklusinfos on reeglina öeldud, kui keegi suri kohapeal, siis kurb tõde on, et kohapeal on surma saanud 8 aasta jooksul 29 inimest, 2 kohapeal hukkunuga õnnetusi on olnud 4. Viimane inimestest hukkus 2016. aastal.

Ainult üks surmajuhtumiga lõppenud on toimunud Võru-Luhamaa vahel. Ülejäänud surmad on kõik toimunud Tallinn-Tartu vahelisel lõigul.

2+2 teel on saanud selles ajavahemikus surma kohapeal 2 inimest, neist 1 jalakäija, kes on teele sattunud, üks kolmerattalise mootorsõidukiga sõitja. 85-90 kilomeetrini ei ole surnud ühtegi inimest – teisisõnu, autoga liigeldes on neljarealine tee turvalisem, jalakäijale ilmselt mitte.

Vigastuste puhul ei ole detailseid andmeid, kiireks analüüsiks vaatasin seda, milliseid fraase mainitakse seoses vigastustega. Tartu-Ülikooli kliinikumi on mainitud (101 mainimist) ja Põhja-Eesti regionaalhaiglasse (57 mainimist), kodusele ravile (40 mainimist).

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.55

Kuidas õnnetused juhtuvad

Analüüsisin teksti ja eraldasin kõik tekstis olevad 2-,3- ja 4-sõnalised fraasid, vaatasin tulemuse läbi ning kategoriseerisin. Õnnetuste ja manöövreid on õnnetustes kõige enam ülekaalukalt kokkupõrkeid, teisisõnu vastasuunda kaldumisi või kõrvalteelt peateele liikumisel, samuti on tagant otsasõite. 5-l juhul on alkoholi mainimist.

Ehkki tagant otsasõite neljarealine tee ei väldi, siis vastassuunda kaldumisi, kokkupõrkeid ja teelt väljasõitmisi on võimalik vähendada.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.58.04

 

Mida võiks kõigest sellest järeldada

Olen tihedamini liikunud Tallinn-Põltsamaa vahel aastatel 2012-2017, viimase aasta jooksul, mil Pärnus elan, mitte väga tihti. Minu järeldused põhinevad politsei.ee liiklusinfol ja seega ei ole see kindlasti lõplik tõe allikas, kuid siiski mingi sissevaate pakub. Kindlasti saaks analüüsida veel ja leidsin ka teisi huvitavaid seoseid, näiteks nime või automargi kohta, panen selleks välja ka andmefaili, et huvilised saaks ise edasi uurida.

Minu jaoks said järgmised oletused kinnituse 

  • Õnnetuste arv 8 aasta jooksul ei ole viimasel kahel aastal kahanenud, vaid kasvanud liiklusinfo põhjal. On vale väita, et õnnetused on kahanenud
  • On vale väita, et neljarealine ei mõjuta kuidagi kohapeal surmaga lõppenud liiklusõnnetusi
  • Palju on kokkupõrkeid ja vastassuunda kaldumisi, mida saaks vältida
  • Neljarealist teed on Tartu-Tallinna vahele vaja pikemas perspektiivis, selleks tuleb raha leida ja ära teha, sellega vähendame surmade arvu.
  • Tuleks kiiresti lahendus leida lõikudele, kus on õnnetuste arv 2-4 korda keskmisest kõrgem
  • Ära sõida kell 23.00 ja 00.00 vahel sel teel, samuti augustis tuleb rahulikult sõita
  • Avalikud andmed võiksid olla kergemini ligipääsetavad, et ei peaks vasktorudest läbi pugema

Lõpetuseks kutsun üles tasakaalukalt liiklema ja arvestama teistega. Laupkokkupõrkeid pole kellelegi vaja.

Milliseid tööriistu kasutasin

  • Andmete kraapimiseks politsei.ee lehelt kasutasin PHP skripti ja lokaalset serverit
  • Tabeltöötluseks Google Drive’i Spreadsheete
  • Kasutasin regulaaravaldiste testimiseks RegExr’i
  • Teksti fraaside töötluseks Textalyserit

Andmefaili leiad siit.