Kolm näidet Anastassia Kovalenko viitamata jätmistest

Postimees kirjutas lisaks Rainer Vakra plagiaadijuhtumile mõni aeg tagasi ka, et Riigikokku kandideeriv, aga sinna mitte pääsenud Anastassia Kovalenko magistritöös tuvastati plagiaat.  

Riigikokku kandideerinud Anastassia Kovalenko kirjutab Facebookis, et:

kovalenko-fb.png

Kuvatõmmis Facebookist.

Tahtsin kontrollida Anastassia Kovalenko väiteid ja võtsin kiiresti avalike allikate põhjal ette tema magistritöö ning proovisin leida sarnasusi teiste töödega.

Sarnasuse leidmisel, eeldasin, et:

  • Tekstis on sarnasus, on kopeeritud lauset teisest tööst sellele tekstisiseselt viitamata
  • Lause(d) on viitamata nii tekstis ja allikate loetelus, või:
  • Lause(d) on viitamata või viidatud teistele allikatele tekstis, allikate loetelus viide eksisteerib
  • Viitamata lause(d) on avaldatud kellegi teise tööna varem kui Anastassia Kovalenko magistritöö

Saan alltoodud näidetega näidata, et:

  1. Vähemalt ühe korra on Anastassia Kovalenko võtnud laused Sirje Kännola bakalaureusetööst, millele ei ole ühtegi viidet ei tekstis ega ka allikate loetelus. Lükkan ümber Anastassia Kovalenko esitatud väite Facebookis, et: Samas olen kõik allikad välja toonud kasutatud materjalide all ning pole kordagi püüdnud teiste mõtteid esitleda enda mõtetena või esitada kellegi teise tehtud tööd enda nime alt. Mõlemad magistritööd said heakskiidu minu juhedajatelt, komisjonilt, retsensendilt, samuti läbisid need ka plagiaadikontrolli.”
  2. Jätnud korduvalt viitamata oma juhendaja Priit Sanderi lausetele ja mõtetele tekstis – seda esineb läbivalt erinevatel lehekülgedel.
  3. Juhendaja Priit Sander on aktsepteerinud töö, kus ühe tema artikli lauseid korduvalt kopeeritakse neile tekstis viitamata.

Näide #1. Igasugune viide puudub.

Anastassia Kovalenko (lk 27):

Dividendipoliitika kohta läbi viidud uuringute põhjal nähakse dividendipoliitikat kui üht keerulisemat seniajani lahendamata probleemi majanduses. Dividendide maksmine on seotud äriühingu aastaaruande vastuvõtmisega, mille kinnitamine toimub ÄS § 293 alusel üldkoosolekul ning juhatuse ettepanekul. Dividendide maksmine on sätestatud küll struktuuridirektiivis, aga selle üle otsustamise küsimus on jäetud üldkoosoleku pädevusse. Seega on ettevõtte dividendipoliitika sisuliselt enamusaktsionäri kontrolli all. Enamusaktsionär peab küll arvestama teatud piirangutega dividendipoliitika kujundamisel, kuid need on mõeldud võlausaldajate, mitte vähemusaktsionäride õiguste kaitseks. Nii näiteks tohib ettevõte dividende maksta üksnes vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruandeaasta puhaskasum) ning dividendide suurus otsustatakse kord aastas üldkoosolekul kinnitatud aastabilansi alusel.

Sirje Kännola (lk 3):

Dividendipoliitika kohta tehtud uuringute põhjal nähakse dividendipoliitikat kui ühte keerulisemat siiani lahendamata probleemi majanduses. Dividendi maksmine on seotud äriühingu aastaaruande vastuvõtmisega, mille kinnitamine toimub üldkoosolekul ÄS § 293 alusel ning juhatuse ettepanekul. Dividendi maksmine on sätestatud küll struktuuridirektiivis, aga selle üle otsustamise küsimus on jäetud üldkoosoleku pädevusse eelnõu art. 48(1) ja art. 82(3) SE, mis näeb ette et kasumijaotus tuleb sätestada põhikirjas art. 50(1) SE art. 82(3). 1 Milles kuni tänaseni küll puuduvad kohustusliku kasumi reeglid. Samuti nähakse direktiivis 90/434 EMÜ dividendiga seonduva vahetu maksmisele, ja sellega seonduva õigluse kuritarvitamise siseriikliku enda otsustada. Tuginedes direktiivist tulenevale regulatsioonile nähtub, et puuduvad kindlad normid kasumijaotusel. Seega kuna Euroopa Liidu ühingu õiguses puudub kohustuslik kasumijaotus ei anna ta ka mingeid reegleid selles osas, peale selle et struktuuridirektiivi eelnõu näeb ette, et dividendi jagamine tuleb anda üldkoosoleku pädevusse ja seda tuleb sätestada põhikirjas.

Näide #2. Tekstis viide puudub

Viide tekstis puudub. Allikate loetelus on viide Priit Sanderi tekstile, sõnade järjekorda on vahetatud.

Anastassia Kovalenko (lk 10):

Riigi poolt kehtestatud seadustel ja reeglitel on oluline mõju investorite käitumisele, väärtpaberite hindade kujunemisele ning väärtpaberituru arengule. Aktsionäride õiguste regulatsioon on üheks selliseks valdkonnaks, kus langetatud otsused avaldavad ülalnimetatud protsessidele olulist mõju. Näiteks, kui vähemusaktsionäride õigused pole kaitstud, on kõige optimaalsem investeeringu näide kontrollpaki ostmine. Selleks aga, et investoritel oleks rohkem valikuid ning võimalusi, on oluline parandada vähemusaktsionäride kaitsemehhanisme. Teisisõnu, riigi finantsstruktuur, 11 dividendipoliitika, investeeringute jaotuse tõhusus sõltub sellest, kuidas seadus investoreid kaitsta suudab.

Priit Sander (lk 309):

Riigi poolt kehtestatud seadustel ja reeglitel on oluline mõju investorite käitumisele, väärtpaberite hindade kujunemisele ning väärtpaberituru arengule. Aktsionäride õiguste regulatsioon on üheks selliseks valdkonnaks, kus langetatud otsused avaldavad olulist mõju ülalnimetatud protsessidele.

Näide #3. Kopeeritud on tõlget kolmandast tööst, tekstis viide puudub.

Viide Priit Sanderile puudub, eksisteerib viide Maury & Pajuste inglisekeelsele tööle, mida Priit Sander on tõlkinud. Priit Sanderi artiklile on allikate loetelus viidatud. Anastassia Kovalenko on tekstis muutnud Priit Sanderi tõlget kasutades ja seda erinevatele lehtedele kopeerides üksikuid sõnu ning muutnud üksikutes kohtades sõnade järjekorda.

Anastassia Kovalenko (lk 69)

Kuna kohustuslikukasumijaotuse puhul genereerib aktsiainvesteering väikeinvestoritele rahavoogu igalaastal, mil ettevõte on kasumis, suurendades seeläbi vähemusaktsionäridele kuuluvateaktsiate väärtust, mis tähendab, et dividende teeniva aktsia väärtus on üldjuhul suuremkui dividende mitteteeniva aktsia väärtus.

Anastassia Kovalenko (lk 28-29):

Kohustusliku kasumijaotuseefektiivsus vähemusaktsionäride õiguste kaitsel sõltub aga raamatupidamisarvestusereeglite rangusest (rangemad reeglid tähendavad üldjuhul suuremat kaitstust) ja selliste seadusandlike piirangute olemasolust, mis takistaksid enamusaktsionäril rahaväljaviimist ettevõttest (näiteks siirdehindade kaudu, omanikule madalaprotsendilise laenu andmise kaudu vms) ning põhjendamatult suurte tasude maksmist ettevõttejuhtorganite liikmetele. Eelkõige on kohustuslik kasumijaotus levinud riikides, milleõigussüsteem tugineb Prantsuse variandile tsiviilõigusest (ingl French-civil-law countries). Euroopas rakendatakse seda näiteks Kreekas ja Portugalis; laialt on kohustuslik kasumijaotus levinud Ladina-Ameerika riikides (nt Brasiilia, Tšiili,Kolumbia, Uruguai) (Ibid). Mõnes Euroopa riigis (nt Soomes) pole kohustuslikkasumijaotus küll automaatne, kuid vähemusaktsionäride on antud õigus soovi korralnõuda mingi osa kasumi jaotamist dividendidena (Maury ja Pajuste 2002)

Priit Sander (lk 311-312):

Kohustuslikku kasumijaotust on erialases kirjanduses käsitletud kui vahendit suurendamaks väikeaktsionäride kaitset (La Porta et al 1998). Kuna kohustusliku kasumijaotuse puhul genereerib aktsiainvesteering väikeinvestoritele rahavoo igal aastal, mil ettevõte on kasumis, suurendab ta väikeaktsionäridele kuuluvate aktsiate väärtust. Kohustusliku kasumijaotuse efektiivsus väikeaktsionäride õiguste kaitsel sõltub aga raamatupidamisarvestuse reeglite rangusest (rangemad reeglidtähendavad üldjuhul suuremat kaitstust) ning selliste seadusandlike piirangute olemasolust, mis takistaksid enamusaktsionäril raha väljaviimist ettevõttest (näit. siirdehindade kaudu, omanikule madalaprotsendilise laenu andmise kaudu vms)ning põhjendamatult suurte tasude maksmist ettevõtte juhtorganite liikmetele. Eelkõige on kohustuslik kasumijaotus levinud riikides, mille õigussüsteem tugineb Prantsuse variandile tsiviilõigusest (ingl French-civil-law countries). Euroopas kasutatakse seda näiteks Kreekas ja Portugalis; laialt on kohustuslik kasumijaotus levinud Ladina-Ameerika riikides (näit. Brasiilia, Tšiili, Kolumbia, Uruguai) (Ibid). Mõnes Euroopa riigis (näit. Soomes) pole kohustuslik kasumijaotus küll automaatne, kuid väikeaktsionäridele on antud õigus soovi korral nõuda mingi osa kasumi dividendidena jaotamist (Maury ja Pajuste 2002)

Allikad:

Kännola, Sirje (2013). KOHUSTUSLIKE DIVIDENDIDE VÕIMALIKKUS EESTIS

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/33144/kannola_sirje.pdf

Kovalenko, Anastassia (2017). VÄHEMUSAKTSIONÄRIDE INVESTORKAITSE PARENDAMISE VÕIMALUSED EESTIS

https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57918/kovalenko_anastassia.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Sander, Priit (2005). DIVIDENDIPOLIITIKA SEADUSANDLIK REGULATSIOON VÄIKEAKTSIONÄRIDE ÕIGUSTE KAITSEL
https://www.researchgate.net/publication/255663130_DIVIDENDIPOLIITIKA_SEADUSANDLIK_REGULATSIOON_VAIKEAKTSIONARIDE_OIGUSTE_KAITSEL

Antson, Agate. Tartu Ülikool tuvastas Anastassia Kovalenko mõlemas magistritöös ulatusliku plagiaadi 

https://www.postimees.ee/6548829/tartu-ulikool-tuvastas-anastassia-kovalenko-molemas-magistritoos-ulatusliku-plagiaadi

Maury & Pajuste (2002). Multiple Controlling Shareholders and Firm Value.

Tööriistad

www.google.com

https://copyleaks.com/compare 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s