Kellele on vaja neljarealist Tallinn-Tartu maanteed?

Et saada aru, mis toimub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, võtsin nädalavahetuse hobiprojektina politsei.ee lehelt kõik teemakohased uudised õnnetustest 8-aastasest vahemikust 2010-2017 ning sain tekstianalüüsi abil sissevaate, mis toimub maanteel, kus on neljandik Eesti liikluskoormusest. Panin peale oma tagasihoidliku hackermode’i ja leidsin nappidest andmetest üsna huvitavaid probleeme, mida tahaks siinkohal jagada ja mis loodetavasti lahenduse saavad.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee on Eesti pikim 287,893 km maantee. Maantee algab Tallinnas Ants Laikmaa tänavalt, kulgeb 5,505km Tallinna piirini ja lõpeb ristumisel Riia–Pihkva maanteega.

Mitmed inimesed saavad aru, et on probleem, näiteks see emotsionaalne lugu Postimehes, maantee Tallinn-Tartu vaheline lõik oleks vaja ehitada neljarealiseks, samas on ka vastuväitjaid, kes arvavad, et see on raharaisk. Avalikku infot olukorra kohta Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel on üsna keeruline leida, tahtsin vähemalt enda jaoks saada teada rohkemat lihtsalt ajakirjanduses ilmuvate emotsionaalsete hüüatuste taga.

Otsustasin, et uurin mulle lihtsasti kättesaadavaid andmeid. Parim, mida ma selleks teha sain oli käia üle politsei.ee leht, kirjutada veebibot, millega käisin üle ‘Uudised’ kategooria ning tõmbasin andmeanalüüsiks ‘Liiklusinfo’ kategoorias olevad artiklid, kus oli sees fraas “Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa” ja eraldasin selle regulaaravaldiste ja otsingute abil info teistest õnnetustest vahemikus 2010-2017. Tööriistadest ja skriptidest kirjutan pikemalt postituse teises osas. Töötlesin uudiseid statistiliselt ja tegin huvitavaid leide, mida tahaks jagada.

Vaade kaugelt

2010. kuni 2017. aasta lõpuni sain kätte 311 liiklusõnnetust, mis tähendab, et 8 aasta peale keskmiselt iga 9.38 päeva tagant juhtub teel midagi, millega on põhjust politseid informeerida – keegi saab vigastada. Õnnetuste arv aasta-aastalt on siiski liiklusinfo põhjal vähenenud, kuid siis jälle kasvanud, kõige vähem oli õnnetusi 2015 – 25, kõige enam 2011 – 47. 2016 kasvas õnnetuste arv 40-ni, et langeda aasta hiljem keskmisest madalamani 35-ni. Keskmiselt on õnnetusi selles vahemikus infos 38.87/aastas.

Seega ei ole õigus neil, kes väidavad, et õnnetuste arv Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa peal on vähenenud – ei, õnnetuste arv on viimase 2 aasta jooksul kasvanud.

Mis kella ajal on kõige ohtlikum liigelda?

Tuleb välja, et kõige ohtlikum on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa vahel liigelda alates kella 23.00-st, keskööl õnnetuste arv on vähenenud ning tõuseb uuesti keskpäevaks. Kui päevasel ajal liigelda, siis kõige ohutum on viibida sel teel kell 11-12 ja kell 13-14, kõige ohtlikum kell 16-18 vahel. Kui sõit õhtusele ajale jätta, siis tasuks liigelda kell 22-23 vahel, kui õnnetusi on kõige vähem juhtunud.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.56.02

Nädalapäevade valikul on kõige ohtlikum liigelda nädalavahetusel, ohutumad päevad esmaspäeva ja huvitaval kombel ka kolmapäev.  Seega, ärge sõitke nädalavahetustel kell 17. 

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.33

 

Õnnetuste arv kuude lõikes näitab seda, et vähem on õnnetusi veebruarist-aprillini ja oktoobris, kõige hullem aeg on augustis ja jaanuaris.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.40

 

Üks võimalik oletus sellele on, et inimesed muutuvad augustis soojade ilmadega hulljulgemaks, jaanuaris on kehvad teeolud ning märts-aprill ning oktoober on rehvide vahetamise aeg, kui sõidetakse ettevaatlikumalt. Veebruaris tasuks ehk otsida seoseid ilmaga.

Kus toimuvad õnnetused

Jagasin teekonna 5-kilomeetristeks lõikudeks ning arvutasin õnnetuste toimumise sageduse neil lõikudel. Siit tuleb välja huvitavaid andmeid.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.48

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teel on keskmisest (5.29 õnnetust lõigu kohta) kaks korda rohkem õnnetusi kilomeetritel 30-34 (Aruvalla – Kose lõigul Saula ja Kolu vahel, 10), 130-134 (Põltsamaal, Puhu risti – Kaliküla, 11), 150-155 (10), 170-174 (Kärevere-Tartu, 10). Eriti hull on lugu 190-194 km (Ülenurmest 4km Võru poole), kus on ligi 4x rohkem õnnetusi keskmisest (19).

Mõtleksin ilmselt, mida nende lõikudega teha kiiremas korras, et õnnetusi vähendada ja probleemi kõige valusamad kohad lahendada.

Kes saavad surma

Kuna õnnetuste kirjeldused ei kajasta lõplike surmade arve, kes on haiglas surnud, kuid liiklusinfos on reeglina öeldud, kui keegi suri kohapeal, siis kurb tõde on, et kohapeal on surma saanud 8 aasta jooksul 29 inimest, 2 kohapeal hukkunuga õnnetusi on olnud 4. Viimane inimestest hukkus 2016. aastal.

Ainult üks surmajuhtumiga lõppenud on toimunud Võru-Luhamaa vahel. Ülejäänud surmad on kõik toimunud Tallinn-Tartu vahelisel lõigul.

2+2 teel on saanud selles ajavahemikus surma kohapeal 2 inimest, neist 1 jalakäija, kes on teele sattunud, üks kolmerattalise mootorsõidukiga sõitja. 85-90 kilomeetrini ei ole surnud ühtegi inimest – teisisõnu, autoga liigeldes on neljarealine tee turvalisem, jalakäijale ilmselt mitte.

Vigastuste puhul ei ole detailseid andmeid, kiireks analüüsiks vaatasin seda, milliseid fraase mainitakse seoses vigastustega. Tartu-Ülikooli kliinikumi on mainitud (101 mainimist) ja Põhja-Eesti regionaalhaiglasse (57 mainimist), kodusele ravile (40 mainimist).

Screen Shot 2018-02-05 at 17.57.55

Kuidas õnnetused juhtuvad

Analüüsisin teksti ja eraldasin kõik tekstis olevad 2-,3- ja 4-sõnalised fraasid, vaatasin tulemuse läbi ning kategoriseerisin. Õnnetuste ja manöövreid on õnnetustes kõige enam ülekaalukalt kokkupõrkeid, teisisõnu vastasuunda kaldumisi või kõrvalteelt peateele liikumisel, samuti on tagant otsasõite. 5-l juhul on alkoholi mainimist.

Ehkki tagant otsasõite neljarealine tee ei väldi, siis vastassuunda kaldumisi, kokkupõrkeid ja teelt väljasõitmisi on võimalik vähendada.

Screen Shot 2018-02-05 at 17.58.04

 

Mida võiks kõigest sellest järeldada

Olen tihedamini liikunud Tallinn-Põltsamaa vahel aastatel 2012-2017, viimase aasta jooksul, mil Pärnus elan, mitte väga tihti. Minu järeldused põhinevad politsei.ee liiklusinfol ja seega ei ole see kindlasti lõplik tõe allikas, kuid siiski mingi sissevaate pakub. Kindlasti saaks analüüsida veel ja leidsin ka teisi huvitavaid seoseid, näiteks nime või automargi kohta, panen selleks välja ka andmefaili, et huvilised saaks ise edasi uurida.

Minu jaoks said järgmised oletused kinnituse 

  • Õnnetuste arv 8 aasta jooksul ei ole viimasel kahel aastal kahanenud, vaid kasvanud liiklusinfo põhjal. On vale väita, et õnnetused on kahanenud
  • On vale väita, et neljarealine ei mõjuta kuidagi kohapeal surmaga lõppenud liiklusõnnetusi
  • Palju on kokkupõrkeid ja vastassuunda kaldumisi, mida saaks vältida
  • Neljarealist teed on Tartu-Tallinna vahele vaja pikemas perspektiivis, selleks tuleb raha leida ja ära teha, sellega vähendame surmade arvu.
  • Tuleks kiiresti lahendus leida lõikudele, kus on õnnetuste arv 2-4 korda keskmisest kõrgem
  • Ära sõida kell 23.00 ja 00.00 vahel sel teel, samuti augustis tuleb rahulikult sõita
  • Avalikud andmed võiksid olla kergemini ligipääsetavad, et ei peaks vasktorudest läbi pugema

Lõpetuseks kutsun üles tasakaalukalt liiklema ja arvestama teistega. Laupkokkupõrkeid pole kellelegi vaja.

Milliseid tööriistu kasutasin

  • Andmete kraapimiseks politsei.ee lehelt kasutasin PHP skripti ja lokaalset serverit
  • Tabeltöötluseks Google Drive’i Spreadsheete
  • Kasutasin regulaaravaldiste testimiseks RegExr’i
  • Teksti fraaside töötluseks Textalyserit

Andmefaili leiad siit.

Üks kommentaar “Kellele on vaja neljarealist Tallinn-Tartu maanteed?

  1. Tere! Kas seda postitust võib täismahus Õhtulehes kirjutada ja ka graafikuid? Kuidas sa võtaksid paari lausega oma analüüsi kokku? Tahtsime avaldada ja siis panna viite sinu blogile.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s