ITSPEA: Tarkvara ergonoomilised lahendused

Kirjeldan ITSPEA koolitöös minu hinnangul kaht head ja negatiivset näidet ergonoomilistest tarkvaralahendustest eelkõige kasutatavuse põhimõttest lähtuvalt.

Kaks head näidet

Minu näited on mobiiliaplikatsioonid, mis on lihtsustanud oma intuitiivsete lahendusega automatiseeritud tegevusi. Kasutan telefonis küll pisut vananenud Android 4.1.2 operatsioonisüsteemi, see-eest äpid, mis sellele jooksevad, on oluliselt kokku hoidnud aega ja pakkunud mulle võimaluse sellega oma aega kavandada soovitud tegevustele.

Esimene näide: parkimine.ee  

Teenus küsib esmasel käivitamisel andmeid, küsimused on selged, väljad nähtavad ning kasutajat juhitakse kiirelt kasutamis-režiimi.  Tuleb sisestada oma nimi, isikukood ning autonumber, millega pargitakse. Autode arv ei ole piiratud ühega.

Pärast andmete sisestamist pakub teenus võimalust positsioneerida GPSiga oma asukoht ning tunneb ära suuremates linnades tasulised parkimisalad. Pärast positsioneerimist on võimalik valida parkla ning alustada parkimist. Äpp teatab parkimishinna ja selle, kui parasjagu kehtib tasuta parkimine. Samuti võimaldab see saata SMSi, kui parkimine toimub SMSiga. Teated parkimise alustamisest ja lõpetamisest on eristatud värvidega (parkiv auto – roheline, lõpetamine – oranž koos kirjetega). Tekstid on nähtavad ja äpi paigutus ning loogika lihtne, dialoogid on minu hinnangul mõistetavad,  arusaadavad, viisakad ja kontrollitavad. Äpiga on võimalik tasuda parkimisarved.

Teine näide: eestikeelne kõnetuvastus Kõnele Google Mapsi, sms-i või Facebook chati liideses

Kõnele on TTÜ küberneetikainstituudi loodud kõnetuvastuse rakendus Androidile, mis on klient-server suhtluse abil võimeline tuvastama helifailist eestikeelse kõne. Selle rakenduse lisamine telefoni funktsionaalsusele ja seadistamine vähendab vajadust sisend-väljund(IO) suhtluses kasutada näppe ja tähelepanu suunata mujale. Telefonis olen kasutanud seda marsruutide otsinguks ja tee-planeerimiseks autosõidu ajal. Samuti on see seadistatav nii, et sellega on sisendandmeid võimalik anda suhtlusprogrammides. See lahendus lihtsustab ka erivajadustega inimese mobiilikasutamist ning on hästi tehtud. Ainuke puudus, mis lahendusel on, on selle kohatine aeglus. Usun, et andmeside ja arvutusvõimsuste kasvul, on ka see probleem lahendatav.

Kaks negatiivset näidet

Esiteks: E-valimiste rakendus. Peeter Marvet käsitleb seda screencastis.

Dialoogid on ebaselged, aknad realiseerimata, nimed erinevad. Keeleliselt on rakendus vigane, m-IDga probleemid, veateade vigane. ID-kaardiga logimine: antakse tehnilise vea kood ilma selgituseta, 5kohalise PIN1-koodi sisestamisel aktiveeritakse OK nupp.  Teksti suurus ja paigutused on ebaloogilised.

Teiseks: Gmaili meili saatmine.

Pärast uuendust kasutajaliideses muudeti Gmailis ära võimalus saata e-maili väljal, mis avanes nö lehe sees ja meili saatmisel avatakse ekraani all paremal nurgas musta päisega hüpikaken.

Olen kasutajana seda meelt, et igasugune suhtlusvormide kitsendamine ja oma sõnumi ekraanil vähendamine ei võimalda ülevaatlikult sõnumit lugeda ja vähendatud alal, ei ole sõbralik nende kasutajate suhtes, kes vajavad suurendatud kirja. Kasutaja fookus suunatakse alale, mis raskendab lugemist, aken on kitsam ning akna suurendamisel kaob ära ülevaade postkastist.  Antud muudatus vähendas minu arvates Gmaili kasutajasõbralikkust

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s