ITSPEA 5: litsentsi kolm nägu

Kuna mul ei ole praktilist kogemust sel teemal iseenda kogemusest rääkida, tuginen avalikele allikatele ja püüan teemale anda omapoolset vaatenurka. Toon välja kolm näidet litsentsi sõltuvusest projekti käekäigus ja mõjutustest ja ka seda mis mõjutab looja peas litsentsi valikut.

Esimene näide: MSi litsentside kasutamine riigiasutustes on sõltuvuses ODFi kohustusesga

Infoühiskonna arengukavas 2020 on öeldud, et Avalik võim suhtub võrdselt erinevatesse riist- ja tarkvaraplatvormidesse ning lahendab ühildumise avatud standardeid rakendades‎.(lk 17) Ehk riik on võtnud seisukoha: ei ole vahet, millise litsentsi alusel soetatud tarkvaraga andmeid töödeldakse, vahetatakse, peaasi, et andmed on standardiseeritud. Sellest ei loe ma ka välja konkreetset viidet ODFi standardi kasutamiseks. Samas dokumendis on ka öeldud, et riik toetab ID-kaardi tarkvara levikut avatud platvormidel. MKMi riigi infosüsteemide osakond on koostanud ka soovitused vaba tarkvara kasutuselevõtuks riigiasutuses www.riso.ee/sites/default/files/…/VabavaraSoovitused_final_v10.odt, mille hulgas on ära kirjeldatud MS toodetest loobumise võimalusi.

Aegajalt ilmub uudiseid selle kohta, kuidas riigiasutus on teinud suunatud pakkumise. Need puudutavad eelkõige kontoritarkvara ja peamine kriitikaobjekt on Microsoft ja kontoritarkvara. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-riik-eelistab-microsofti.d?id=8454297 soovitab RIA peadirektori asetäitja Kalle Arula eelistada vaba tarkvara, ehkki algne investeering on mahukas. Samas Keskkonnaministeeriumi it-juht Andrus Leevik põhjendab MS-i toodete eelistamist lõppkasutajale sobimisega ning rohkete docx-formaadis dokumentide vahetamisega. TTÜ doktorant Edmund Laugasson on toonud välja näiteid maailmast, kus valitsused on eelistanud ODF formaati, nt Norra ja Taani riigiasutused eelistavad suhelda ODFi kasutades. http://www.scribd.com/doc/27641474/Edmund-Laugasson-Vaba-tarkvara-mujal-maailmas

Mulle näib, et küsimus on selles, millist failivormingut riik peaks eelistama – see määrab ka ära selle, millise litsentsiga tarkvara riigiasutused ise kasutavad. Infoühiskonna arengukavast ma ühtegi konkreetset eelistust välja ei lugenud, seega, arvan, et praegune olukord jätkub, kus soovitus avatud formaate kasutada ei ole kuidagi seadusandlikul tasandil jõuga sisse viidud, siis säilib riigiasutustel vabadus eelistada ärivara. Kõrvaltvaatajana tundub mulle, et riigiasutuste puhul küsimuse keskne küsimus ei ole niivõrd kontoritarkvara väljavahetamises ja rõhuasetuses kasutaja vajadustest lähtuvalt, kuivõrd riigiasutuste vajaduses oma infosüsteeme juhtida terviklikult ja sealhulgas ka MS-i kontoritarkvara kasutada.

Teine näide: avavara loojate eelistused oma toodangu litsentseerimisel sõltuvad varasemate tööde litsentsidest ja kogenud arendajate mõjutustest

Leidsin artikli, mis käsitleb vabavara loojate litsentsieelistusi. http://opensource.com/law/13/8/motivation-free-software-licensing Sellest tuleb välja, et uute tarkvarajuppide litsentsid sõltuvad paljuski sellest, millised sotsiaalseid norme selle looja kannab, millised on kogenumate loojate eelistused ja kuidas käsitleb looja Copylefti.

Kolmas näide: väärtuskonflikt – avatud koodil tarkvara on andnud võimaluse totalitaarsetele riikidele oma operatsioonisüsteemiks

Hiina Kylin ja Põhja-Korea Red Star on kaks näidet Linuxi kasutamisest selle ideoloogia vastu vabadusest ja levikust riikides, kus valitseb tsensuur ning kommunistlikud väärtused.

http://en.wikipedia.org/wiki/Red_Star_OS
http://en.wikipedia.org/wiki/Kylin_%28operating_system%29

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s